Sel aastal jõudis Greencube Ajujahi äriideede konkursil top-30 nimekirja ja valiti ka kümne parima kodumaise ettevõtte hulka. Vabariigi aastapäeva eel andis Lääne maavanem Neeme Suur tegijatele tänukirja innovaatiliste moodulmajade tootmise, arendamise ja maailmakaardile viimise eest.

Firma asutaja ja omanik Henri Bekmann sai idee ettevõtlusega alustamiseks elust enesest. Kokapaberitega mees hakkas kodukohta Kõmsile uut sauna ehitama, kuid ei leidnud kuskilt meelepärast projekti. Nii haaraski peakokana pliitide vahet jooksnud Bekmann ise pliiatsi ja visandas sobiva hoone piirjooned.

Ka esimesed reaalsed moodulmajad pani Bekmann ise paberile ja läks siis joonistega projekteerija jutule, kes visandid nõuetekohaseks joonistas. „Kuigi hoone visuaal ja filosoofia olid selleks hetkeks sügavalt mu pähe juurdunud, peitus moodulmaja valmis ehitamise taga siiski suur äririsk. Ma ei teadnud ju toona, kas kliente leidubki,” räägib Bekmann.

Ent õnn soosis leidlikku ettevõtjat. Ainult loetud kuud ja pereettevõtte filosoofiale leidus toetajaid – Eestis on vajadus väikemajade järele täiesti olemas. Lisaks mugavus, sest väikeseid, 20 ruutmeetrist algavaid kodukontoreid, mängumaju, saunu, suvilaid ja ka kodusid tellides saab klient võtmed kätte kiirelt ja lihtsalt. Idee headust tõestas ka EAS-i antud stardikapitali toetus.

Eelistab maapiirkonda

Õnneks leidus Bekmanni kodukandis Läänemaal ka ärksaid mehi, kes aitasid kaasa tehnilise poolega. Kui projektile sai viimane pilk peale heidetud, tehti moodulmajade tootmisega algust. Loodava ettevõtte asukoht väga suurt peamurdmist ei nõudnud, see tehti ikka kodukohta.

„Tean suurepäraselt, et maapiirkonnas on ettevõtlusega alustamiseks mitmeid eeliseid. Samuti on koos väljaõppinud spetsialistidega valminud toodang ühtlasema ja parima kvaliteediga. Linnas tuleb sageli suure kaadrivahetusega silmitsi seista, kuid maapiirkonnas on see risk väiksem. Ja kui sealt leiab veel kogemustega puuseppi ja ehitajaid, on otsuse langetamine kerge,” julgustab Bekmann maapiirkonda panustama. Möödunud aasta novembris avas ettevõte Läänemaal teise tehase, seekord Lihulas.

Ajujahi top-30 hulka viis ettevõtte idee hakata tootma kriisipiirkondadesse mõeldud kokkupandavaid kärgmaju Hexagon, mis viiakse sihtkohta merekonteinerites. Looduskatastroofide või sõdade tõttu jäävad paljud inimesed oma kodudest ilma. Seega on ülioluline, et võrdlemisi väikese raha eest saaks hõlpsalt kokku panna maja, mis pakub õnnetustes niigi kannatanud peredele väärikat peavarju, avab Bekmann idee tagamaid.

„Muidugi olen rõõmus, et mu ettevõte Ajujahil 30 parema hulka jõudis, aga isegi kui poleks, rühiksime selle teemaga ikka edasi – nõudlust kärgmajade järele jagub,” nendib omanik.

Kriisikolded ootavad

Alanud aasta tõi ettevõttele ka pakkumise välisministeeriumist, kes aitab koos Tallinna teaduspargi Tehnopoliga Hexagoni kärgmajade idee rahvusvahelisele tasandile viia. Et ÜRO ja Punase Risti juures asub hulgaliselt programme, millest erasektor tihti teadlik ei ole, aitabki Tehnopol pakutavaid võimalusi Eesti ettevõteteni tuua, selgitab Bekmann. Ka militaarsektoris tegutsev Milrem AS ja kaitsetööstusliit avaldasid soovi töötada koos Greencube'iga välja majamudeli, mis sellesse keskkonda sobituks.

Senikaua osaleb aga ettevõte arvukatel ärimudelite ja müügi ning tootearenduse ja turunduse koolitustel. Juba toimunud koolituste ja laienenud kontaktide võrgustik on praeguseks end kuhjaga ära tasunud.

Kui aga küsida, kuidas saab üks ettevõte nii lühikese ajaga oma toimetamistega selliste tulemusteni jõuda, vastab Bekmann: „Pühendumine on oma eesmärgi saavutamisel üks peamisi võtmeid. Lihtsalt taevasse vaadates ja unistades ei juhtu midagi. Igal asjal on oma õige aeg – see tuleb ainult ära tunda. Mind on ettevõtlus maast madalast paelunud. Kui julged riske võtta ja teed asja südamega, läheb kõik hästi.”

Ettevõtte ajajoon

Jaanuar 2014 – Läänemaal Hanila vallas avatakse esimene tehas.

November 2016 – Läänemaal Lihulas avatakse teine tehas. Ettevõte pääseb kärgmajadega Hexagon Eesti suurima äriideede konkursi Ajujaht top-30 hulka.

Jaanuar 2017 – koos Tehnopoli ja välisministeeriumiga luuakse koostöösidemed ÜRO ning selle sidus- ja allorganisatsioonidega, nagu Punane Rist ja programm Global Humanitarion Lab (GHL).