„Õnnelik" naine on korduvalt võitnud loto peavõidu. Kuidas ta seda tegi?
Ginther ei ole tavaline inimene tänavalt, ta on saanud Stanfordi Ülikoolist doktorikraadi ja on statistik. 2010. aastal kraapis ta 50 dollarit maksnud lotopiletit ja võitis 10 miljonit dollarit. See oli tema neljas suur lotovõit, lisaks oli ta kogunud juba mitmeid pisemaid võite. On välja arvutatud, et sellise edu tõenäosus on 1/18 septiljonile (24 nulli). Veelgi erilisemaks teeb tema loo see, et ta on kõik oma lotopiletid ostnud ühest Texase väikelinnast ja selle ümbrusest, kirjutab Celebrity Networth.
Paljud eksperdid arvavad, et Joani esimene suur võit 1993. aastal, kui ta võitis 5,4 miljonit dollarit, oli lihtsalt puhas õnn. Ei ole teada, et ta oleks enne seda võitnud suuremaid summasid kui 600 dollarit. Samas on paljutähenduslik, et naise isa võitis 2,451 miljonit dollarit vaid mõni kuu varem. Aga õnnelik oli Joani esimene võit kindlasti ka seetõttu, et ta kasutas piletil numbreid oma sünnidaatumist. See ei ole eriti geniaalne lahendus.
Kuid levivad kuulujutud, et Joan ei ostnud võidupiletit ise. Ostjaks oli tema 78-aastane isa. Miks nii arvatakse? Esiteks elas Joan sel ajal hoopis teises kohas ja isa elas pileti müünud kaupluse lähedal. Lisaks aga oli piletimüügi reeglites kirjas, et võit maksakse välja jupi kaupa ning selle maksmine lõppeb, kui inimene sureb. Seega oli mõistlik see võit kinkida tütrele. Isa elas siiski lõpuks 92-aastaseks.
2001. aastal kolis naine Las Vegasesse, kuid käis väga tihti Texase väikelinnas Bishopis, kus elab vaid 3100 inimest. Kui ta linnakesse tuli, ostis ta alati ka lotopileteid. Pärast esimest võitu pöördus naine täielikult kraapelotopiletite mängumaale.
2006. aastal tuligi 2-miljoniline võit, pilet maksis 30 dollarit. 2008. aastal tuli sama palju maksnud piletiga juba 3-miljoniline võit ning 2010. aastal sai ta 10 miljonit dollarit. Ta on tänaseks lotoga võitnud kokku 21 miljonit dollarit. 2005. kuni 2012. aastani võitis Joan lisaks ka 25 väiksemat võitu, mis jäid 1000 ja 3000 dollari vahele.
Joan ei ole andnud ühtegi intervjuud ning temast ei ole meedias ilmunud ka ühtegi fotot. Paljud arvavad, et foto helesinnises pluusis naisest, mis veebist tema nimega leitav on, on Joan Ginther. Tegelikult on tegu müüjaga, kes töötab kohas, kust Ginther oli ostnud ühe võidupileti.
Mis oli siis naise saladus?
Esiteks tegi naine samalaadse triki nagu blackjackis on kaartide lugemine. Ta nimelt monopoliseeris ühe kindla loterii kindlates väikekauplustes. Ta ostis Bishopi ümbruses asuvatest poodidest aastas tuhandeid lotopileteid. Üks kauplus, Times Market, müüs tänu talle 2010. aastal poole miljoni dollari eest Extreme Payouti kraapelotopileteid. Just selle sama lotoga võitis naine samal aastal 10 miljonit.
Keegi ei tea, kuidas, aga arvatakse, et Ginther tegi koostööd ühe teise „õnneliku" võitjaga, kel nimeks Anna Morales. Aastatel 2009 kuni 2012 võitis naine kokku 23 lotovõitu, mis jäid 1000 ja 10 000 dollari vahele. Ehkki kumbki naine ei ole oma võitudest avalikult rääkinud ning neil ei paista olevat ka muud seost, leidis üks reporter tõendeid sellel kohta, et Ginther maksis kinni Anna Moralesi korteri remondi. Lisaks käisid nad samal ajal samas kohas oma lotovõitu vormistamas ja seda kaheksal korral. Kokkusattumus? Kuidas nad koos töötasid? Keegi ei tea täpselt, aga võib-olla aitas Morales füüsiliselt pileteid kraapida või hajutas ta lihtsalt kahtlusi, et Ginther liiga palju ei võidaks. Ehk on kellelgi parem versioon?
Ginther tegi enda jaoks võidu aga veel tõenäolisemaks. Nimelt kauplused, kus müüakse rohkem lotopileteid, müüvad ka rohkem võidupileteid. Ostes massiliselt pileteid vaid käputäiest kauplustest kasvatas ta oluliselt võiduvõimalusi. See, et mõned neist võitudest olid väga suured, on ehk taas siiski vaid hea õnne tulemus. Arvatakse, et Joan kulutas Texases lotopiletite ostmisele kokku 2,5 kuni 3 miljonit dollarit, ostes kokku ligi 100 000 lotopiletit.
Maksuauk
USAs on veider maksuseadus, mis võimaldab õnnemängudele kulunud raha märkida ära tuludeklaratsioonis, kusjuures sinu võitudelt makstav tulumaks katab osaliselt kaotatud raha.
Tuletame meelde, et naine võitis 1993. aastal 5,4 miljonit dollarit, mida maksti talle välja iga-aastaste osamaksetena. See oli tema jaoks pidev õnnemängu tulu, millelt ta ka tulumaksu maksis. Võiduta lotopiletid saab USAs aga märkida tuludeklaratsioonis ära. Näiteks, kui naine kulutas 150 000 dollarit võiduta piletite peale, siis vähendas see tema kunagiselt võidult makstavat tulumaksu 52 000 dollari võrra. See on suur võit. Lisaks tuleb meeles pidada, et kraapeloto võiduks võib olla ka uus, tasuta, pilet. Kui seda kõike arvestada, siis maksis üks lotopilet Gintherile originaalhinnast lõppkokkuvõttes 75% vähem.
Niisiis ainult õnnega ei olnud siin kindlasti tegemist. See oli väga hästi läbi mõeldud strateegia. Eks loteriifirmad peavad tõsiselt mõtlema, kuidas vähendada selliste strateegide võiduvõimalusi.
Nüüd aga valige välja üks väikelinn ja hakake lotopileteid kokku ostma.
