Sellest summast 6 miljardit tuli tavakasutajatele rakendusi ja mänge luues ja neilt reklaamiraha kasseerides. 11,5 miljardit tuli aga teistele ettevõtetele allhankeid tehes.

Rakenduste tootjad annavad Euroopas tööd juba ligi miljonile inimesele. Kui siia lisada veel marketing ja tugiteenused, siis tõuseb töötajate arv 1,8 miljonini. Asjatundjad ennustavad, et aastaks 2018 on need numbrid vastavalt 2,8 ja 4,8 miljonit.

Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes ütles, et eelkõige on see hea uudis arvestades kasvavat noorte töötute arvu: „Need numbrid annavad mulle uue lootuse. Minu sõnum noortele eurooplastele on: haarake võimalusest saada endale üks neist kolmest miljonist töökohast. See on huvitav võimalus, kui sa selleks valmis oled," ütles Kroes.

Samas tõi uuringufirma Gartner välja selle, et aastal 2018 osutuvad edukaks rakenduseks vaid 0,01% kõigist loodud äpp-idest. 90% tasulistest rakendustest laetakse alla vähem kui 500 korda ja nende pealt teenitakse vähem kui 1250 dollarit päevas.

Ennustatakse, et Euroopa rakendustetootjad teenivad 2018. aastal kokku 63 miljardit eurot, sellest koguni 46 miljardit tuleb erinevatele ettevõtetele teenuste pakkumisest. Seega pelgalt mängude loomidega ei pruugi tulevikus läbi lüüa.

Euroopa rakenduste-tootjad arvavad, et äpid on liiga odavad, seda eelkõige tasuta rakenduste tõttu. Lisaks on kulukas uute klientide endale meelitamine. Murekohaks on see, et USA firmad suudavad andekatele arendajatele maksta tunduvalt suuremat palka. Euroopa ettevõtted on kriitilised ka mobiili-rakenduste osas antava hariduse suhtes.