Eesti tööturu suur probleem on, et kutsekoolide lõpetajate seast ei leita piisavalt tööjõudu või ei ole koolilõpetajatel neid oskusi, mida ühes või teises töökohas vajatakse.

Mure leevendamiseks otsustas haridus- ja teadusministeerium möödunud aasta suve lõpus laiendada nn õpipoisiõpet. Kolme aasta jooksul soovitakse juurde luua 4700 õpipoisikohta ja järgmise viie aasta jooksul juba 8000. „Praegu on see arv 648 ehk vaid 2% kõigist kutseõppe õpilastest. Seda pole just palju,” nentis tööandjate keskliidu haridusnõunik Anneli Entson.

Juhendamise tasuks annab kool kuni 50% koolituskoha maksumusest.

Lühidalt öeldes tähendab õpipoisiõpe seda, et töökohapõhises õppes õppija ehk õpipoiss omandab suure osa õppekavast ettevõttes, ettevõttepoolse juhendaja käe all töötades. Sellele lisandub koolis õppimine. Selline õpe peaks sobima nii alles tööelu alustavatele noortele kui ka neile, kes juba ettevõttes töötavad, kuid kellel puudub sobiv erialane haridus.

Tööandjatel on Entsoni sõnul õpipoistega tegelemiseks palju põhjuseid. Enim tõid ettevõtted tööandjate keskliidu korraldatud küsitluses esile võimaluse koolitada kutsekoolide õpilasi ettevõttele vajalike oskustega töötajateks, ettevõtte huvidega sobivad õppekavad ja praktikaeesmärgid ning võimaluse ettevõtte olemas­olevaid töötajaid kutsekoolis koolitada.

Kümme aastat kogemusi

Head näidet kutsekoolide ja ettevõtete koostööst pakuvad tekstiiliettevõtted Wendre ja Stram ning Pärnumaa kutsehariduskeskus, kes hakkavad veebruarist koos kodutekstiili õmblejaid koolitama.

Kutsekoolis koolitatud õmblejad on juba aastaid Wendres praktikal käinud ja leidnud seal ka töökoha, kuid alates selle aasta veebruarist otsustati proovida ka õpipoisiõpet. „Meil on valmidus õmblejaid ka ise välja õpetada, kuid juba väljaõppe saanud inimesed on alati teretulnud,” rääkis Wendre personalijuht Külliki Seire. Esialgne plaan on programmi kaasata kümmekond õpilast, kooli valmidus oleks isegi suurem.

Probleemiks on ettevõtete vähene informeeritus programmist ning noorte vähene kohusetunnet ja töömotivatsiooni.

Pärnumaa kutsehariduskeskusel on õpipoisiõppega kogemust juba kümne aasta jagu ja kuna seni on see olnud positiivne, siis tahetakse sellega ka jätkata. „Õpipoisi õppevorm seob kooli ettevõttega veelgi tihedamalt ja võimaldab täpsemini täita ettevõtja soove ja tellimust, sest 2/3 õppest toimub tööpaigas kohapeal,” põhjendas kooli direktor Riina Müürsepp. Ühtlasi saab tema sõnul niimoodi tööturule aidata neid, kes on pikka aega koolist eemale jäänud või kel pole haridust valdkonnas, kus nad praegu töötavad.

Foto: Ago Tammik

Entsoni sõnul on üks programmi valukohti ettevõttepoolsed juhendajad. Vaid veerand neist on saanud vastava koolituse ja programmis osalemine on ettevõtte jaoks siiski ka võrdlemisi kulukas. „Ettevõttepoolse juhendamise tasustamiseks kannab kool praeguse mudeli järgi tööandjale kuni 50% koolituskoha maksumusest. See ei pruugi aga katta kõiki ettevõtte kulutusi õpipoisile,” selgitas Entson.

Probleemideks ­nimetab Entson veel ka ettevõtete vähest informeeritust programmist ning noorte vähest kohusetunnet ja töömotivatsiooni.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktilise töö käigus ettevõttes ja ülejäänu kutseõppeasutuses. Õpe toimub kutseõppekava alusel. Õpilane täidab töökohas juhendaja käe all tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. Õpipoisiõpe toimub kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös. Õppekava läbimisel saab õpipoiss kooli lõputunnistuse ja võib sooritada kutseeksami (kui kutseeksam puudub, siis koolieksami) täpselt nagu kõik teised kutseõppurid.

Õpipoiss on kas ettevõttes juba töölepinguga töötaja (erialase kvalifikatsioonita) või kutsekooli õppima asuja, kes valib just praktilisema õppevormi. Õpipoisile makstakse palka, mis ei tohi olla väiksem miinimumpalgast. Õpipoiss õpib õppekava järgi, saab õppekava läbimisel kutsekooli lõputunnistuse ja võib sooritada kutseeksami täpselt nagu needki õppijad, kes õpivad kutsekooli koolipõhises õppes.

Õpipoisiõppes õpitakse eelkõige praktika kaudu. Võrreldes tavaõppega on eelis, et õpipoiss saab kohe ka töötasu ja tal tekib hinnatud töökogemus. Pealegi on võimalus pärast õppeperioodi lõppu tööle jääda.

Õppijale laienevad kõik tavapärased kutseõppe tasemeõppe õpilase õigused. Ta saab õpilaspileti, võib taotleda õppetoetusi ja sõidukulu hüvitamist. Õpilasele laieneb koolilõuna toetus, kui ta on keskhariduseta ja kuni 20-aastane.