Õppejõud ja visionäär Rob Wolcott: Inimene ei pea kunagi robotitega sõdima. Need robotid olemegi suure tõenäosusega meie

 (30)
Tehisintellekt
TehisintellektFoto: Scanpix, AFP

Reedel käis esimest korda Eestis tuleviku mõtestaja Robert Wolcott, tuntud oma loengute poolest USAs, Hiina ja Jaapani ülikoolides ning kirjutiste poolest ajakirjas Forbes.

Wolcott andis loengu Ekspress Grupi majas asuvas rahvusvahelises meedialaboris Storytek. Tulevikuühiskonna ja -tehnoloogia kohta küsis Hans H. Luik.

Hans H. Luik: Kui te Euroopat külastate, tulles USA-st ja Hiinast, kas te ei satu nagu Jurassic Parki? Selles mõttes, et peaaegu ükski tehnoloogia hiigelfirmadest pole pärit Euroopast? Ei Facebook, Baidu, AliBaba, Google, Apple, Microsoft, Tesla...

Wolcott: Mnjaa, ma olen kuulnud seda nalja, et tulevik on Asjade Internet. Internet tuleb Ameerikast, asjad tulevad Saksamaalt.

Võib-olla on küsimus usalduses. Ameeriklane üldiselt usaldab teist ameeriklast, kes samamoodi mõtleb. Teile meeldib minu idee? Lööme kampa, teeme aktsiaseltsi! Võhivõõrastel inimestel on siin üksteise usaldamise komme. Sa ei pea üldse olema minuga samast kandist pärit või saabuma linna, kaasas soovitus mõjuka perekonna poolt. Ole ükskõik kes, kui sul on visioon, siis me toome oma raha sulle ja aitame sul alustamise raskust kanda.

Olen kõvasti panustanud Indiegogo ühisrahastusplatvormil ja seda ka üle maailma igal pool kiitnud.
Meil USA-s tehakse asjad ka väga avalikuks. Tuhanded inimesed analüüsivad üheskoos kellegi õnnestumisi ja kellegi nurjaminekuid.

Näiteks mismoodi jõudsid pankroti äärele meie autotootjad, General Motors näiteks, keda ma hüüan “Government Motors-iks” (viimase majanduskriisi ajal süstis Obama valitsus Ameerika autofirmadesse maksumaksja raha - HHL). Või kuulus Kodak, kellel oli suur turuosa, aga erinevalt näiteks jaapanlaste Fujist, jäid nad maha eilsesse maailma.

Neid ebaõnnestumisi jälgis laiem avalikkus põnevusega. Oh, millised huvitavad vead tegid need rumalad juhid! Oh, millise võimaluse üks või teine miljon dollarit kuus teeniv ülemus maha magas.
Mis te näiteks teeksite, kui teie toodangu müük langeb?

HHL: Näiteks alandaksin kulusid.

Wolcott: Just, nii need kaotajad firmad tegidki. Palkasid alandati, arendusosakondi kärbiti, aga raha anti müügiosakonnale. Ja saadigi vanamoodsate toodete müük üles. Korraks. Ja siis selgus, et keegi ei tahagi eriti näiteks Cadillace ja Buicke osta, Hummeritest rääkimata. Ega Kodaki kaameraid.

Aga USA-s käib nende läbikukkumiste analüüs väga rahvalikult. Autotööstuste juhid kutsuti kriisi ajal Washingtoni Esindajatekoja ette ja rahvasaadikud küsisid: mehed, on teil ideed otsas? Miks te uuendusi ei tee, miks meie maa autod palju bensiini joovad? Ja osa investorite massi hakkas ringi vaatama. Kes toodaks kihvtima auto kui teeb Government Motors? Tesla? Läheme rahastame siis hoopis Teslat! Nii töötab usaldus ja vaba turg.

HHL: Aga näiteks Hiinas vabadust eriti ei ole, igal pool riiklikud pangad ja riiklikud firmad, keelud, tsensorid... Ja võtkem võrdluseks India, kus inimesi on samuti üle miljardi ja inimesed saavad valimiste kaudu valitsust vahetada - aga ei ole Indias firmasid, mis kannataksid võrdlust kommunistlikust Hiinast pärit TenCentsi, AliExpressi, ZTE või Baiduga.

Wolcott: Teate. India on väga killustatud ja bürokraatiat täis riik. Eri provintsid, eri keeled, mingid tegevusload ja piirangud. Hindud teevad maailma firmadele palju programmeerimistööd, aga seda tehakse üksikisikute ajutööd müües, mitte India firmasid suureks kasvatades. Ilmselt puudub ka rahaturul seal see usaldus, millest ma just rääkisin. Seal pole ka inimesed omavahel kahjuks isegi omaenda arusaamise järgi omavahel võrdsed.

Ma ennustan, et India tõuseb lähema paarikümne aasta jooksul Hiinaga võrdsele kohale. Valijad saavad haridust ja teevad oma otsused.

Loe veel

Aga Hiinas ma olen näinud, et suurele ja ühtsele totaalsele süsteemile sobib tänane andmeajastu võibolla paremini kui paljudele väikestele demokraatiatele. Ma ei ole esimene, kes seda märkab. Suur ja ülalt alla juhitud superriik omandab superarvuti ja muutub ülivõimsaks inimeste andmete kogumisel ja võibolla ka käitumise kujundamisel.

Muide, samamoodi teab Amazon meie käitumise kohta Amazoni internetikeskkonnas, kui me ainult tahaksime mingit kaupa tellida. Me ei ole seda veel tellinud, aga oleme huvi tundnud. Ja kui huvitundjaid on mitmeid, siis saadab Amazon igaks juhuks seda kaupa teile lähemasse lattu. Enne veel, kui te tellidagi jöudsite.

HHL: Youtubes ripub teie esinemine, kus räägite, et teie ei pelga roboteid, sest robotid olemegi tulevikus meie.

Wolcott: Aga nii ongi. Mõelge, et teil on depressioon. Mida arst teeb? Ameerikas kirjutab ta teile mingi tableti. See tablett sekkub teie ajukeemiasse, aga sekkub väga ebatäpselt, tekitades veel igasugu lisamõjusid, mida te üldse ei soovinud. Aga neuroteadused lähevad peagi üle elektroodide peale. Järjest peenemad elektroodid võivad luua ajus väga täpseid lahendusi, märksa täpsemaid, kui mingi keemia.

Me ei ole üldse kaugel arusaamast, et inimene ongi bioloogiline masin ja kui küsime, kust tuleb näiteks minu soov hetkeks kohvi saada, siis tekib see ühes minu aju piirkonnas. Selle soovi tekkimist analüüsib praegu aga minu teine aju osa. Ja kummas neist ajupiirkondadest elab siis minu “mina”? Ja kuivõrd on “mina” siis üldse olemas?

Nii et tulevikust rääkides maalitakse meile teinekord pilt, justkui kurjad robotid hakkasid meie verd ja meie maavarasid imema ning inimene (nagu Hollywoodi filmides) asub hävitama Matrixit või, ühesõnaga, inimesenäolisi roboteid.

Mina aga arvan, et inimene ei pea kunagi robotitega sõdima. See idee tuleb meil maha matta. Need robotid olemegi suure tõenäosusega meie. Tulevikuinimesed, kes on oma kehad arendanud surmakindlateks ja oma tajud tõstnud enneolematult võimekateks. Me lendame, või vähemalt kujutleme et lendame, oma mitmesaja aasta vanuste kätega suunda andes, ilma abivahendita.
See kõik toimub võib-olla mingis kujutluste Google Maailmas, aga see saab olema sama reaalne kui praegune maailm, nii et mis vahet seal on. Sõna “reaalsus” on üle hinnatud.

Robert Wolcott on õppejõud Kelloggi Ülikoolis ja endine külalisõppejõud Jaapanis Keio ülikoolis. Ta on Saksa autotööstushiiu ZF Digitaalse Arengu Nõukogu liige ning samal positsioonil ka H-Farmis, mis juhib Itaalias digitaalse ökosüsteemi arengut. Veel on ta olnud nõukogu liige Põhjamaade Nõukogu innovatsiooniarenduses, toiduainetööstuse Kraft Foods Globaalse Tehnoloogia Nõukogus ning General Electric'u Innovatsioonikiirendis. Ta on teinud koostööd rahvusvaheliste suurettevõtetega nagu Exelon, BHP Billiton, Castrol, Johnson Controls ja teistega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare