Riigikogu muudab maareformiseadust, suurendades tagastamisele mittekuuluva maa osa, samas paranevad loomakasvatajate võimalused saada maad farmide ümbrusse.
Järjekordse maareformi muutmise eelnõu algatanud maaelukomisjoni liikme Maido Paju sõnul on eelnõu olulisim muudatus see, et tagastamisele mittekuuluvaks maaks loetakse ka ajutiste ehitiste ja istanduste alune pind. "Eestis on 12 000 hektarit ainuüksi puuviljaaedu, dendroparke ja muid istandusi maadel, millel on õigusjärgne omanik olemas," ütles Pajo, lisades, "kui nendel maadel tehakse sordiaretust või on ehitistel ja istandustel muu riiklik või kultuuriline väärtus, siis eelnõu kohaselt neid ei tagastata."
Valitsus peab koostama loetelu olulise väärtusega istandustest ja ajutistest ehitistest, sest vähemtähtsad ehitised ja istandused kuuluvad teatud aja jooksul tagastamisele.
Justiitsminister Paul Varul nentis, et kahtlemata rikub see säte mõningal määral omanike õigusi, kuid ei ole vastuolus põhiseadusega. "Samas ei saa istandust kui omandit selle omanikelt ära võtta," selgitas Varul, mööndes, "reformide puhul saavad paratamatult kellegi õigused kannatada."
õigusjärgne omanik hüvitab kahjud
Maa tagastamise korral saab ajutine ehitis või istandus omaniku kasutusse jääda tähtajalise maakasutusõiguse lõpuni, mis võib kesta kuni kümme aastat ehk 1. jaanuarini 2008. "õigusjärgne omanik peab hüvitama ehitise või istanduse omanikule kõik maakasutuse lõppemisega seotud kahjud," märkis Pajo. Ta lisas, et tagastamisele kuuluvate vaidlust tekitavate objektide suhtes peab kohalik omavalitsus kindlaks määrama istanduse, aia või pargi teenindamiseks vajaliku maa suuruse ning teatama praegusele omanikule ja õigusjärgsele omanikule tähtaja, mille jooksul nad peavad kokku leppima ala edasise saatuse. Kui kokkulepet ei saavutata, tagastatakse maa õigusjärgsele omanikule.
Täpselt selline lahendamist vajav probleem on praegu tekkinud Saaremaal Leisi vallas, kus Vigala Sassi rajatud dendropargist osa asub tagastamisele kuuluval maal.
Suurt poliitilist vaidlust on Pajo sõnul tekitanud ka eelnõu säte, mis annab farmiomanikele ostueesõigusega maa erastamise võimaluse farmide ümber kuni 50 hektari ulatuses juhul, kui see ma ei kuulu tagastamisele. "See rahuldaks elementaarse vajaduse karjamaa järgi ja võimaldaks tootmist arendada," märkis Pajo.
Vajaduse selliseks erastamiseks otsustab kohalik omavalitsus. Kui ühele maatükile on mitu ostueesõigusega erastamise taotlust, siis viiakse eelnõu kohaselt läbi enampakkumine.
Varuli hinnangul on enampakkumise korraldamine vastuolus maareformiseadusega, mille kohaselt tuleb sellisel puhul maa taotlejate vahel võrdselt jaotada.
Riigikogu hääletas eelnõu eilsel lugemisel sellest välja valitsuse tehtud parandusettepaneku, mille kohaselt oleks maareformi koordineerimiseks loodud maareformikomitee. Riigikogu toetas hoopis Mõõdukate fraktsiooni liikme Liia Hänni parandusettepanekut, mis annab maareformi teostamisel suuremad õigused keskkonnaministrile.
Maareformikomitee loomise idee on meeltmööda peaminister Mart Siimannile, kelle väitel on see vajalik riigi- ja kohaliku omavalitsusasutuste tegevuse kontrollimiseks.
Maaelukomisjon suunas eelnõu eile kolmandale lugemisele, peale seda mil ta soovib komisjon selle ka lõpphääletusele panna.
KRISTI MALMBERG
