Osalusest ilma jäänud Liviko väikeaktsionärid läksid kohtusse
Eile toimus Tallinna linnakohtus eelistung, kus Liviko väikeaktsionärid nõuavad 2002. aasta 13. mail toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul vastu võetud väikeaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmise otsuse tühistamist.
“Väikeaktsionärid taotlevad kohtus aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühistamist. Audiitor hindas küll ülevõtmise otsust, kuid hinnang ei vasta seadusele. Lisaks rikuti koosolekul protseduurireegleid,” ütles väikeaktsionäride algatusgrupi juht Hasso Nurm.
Lisaks ülevõtmise otsusele pole väikeaktsionärid nõus loovutama aktsiaid hinnaga 17,5 krooni aktsia. Kõige madalam hind, millega ollakse nõus neist loobuma, on 30 krooni.
Kolmandaks põhjuseks Livikoga kohut käia on aktsia kui omandi puutumatuse küsimus ja selle sundvõõrandamise õiguslikkus.
Ülevõtmine puudutab ligi 1500 väikeaktsionäri, kellelt osteti aktsia tagasi 17,5 krooni eest. Kokku läheb ülevõtmistehing Livikole maksma 4,8 miljonit krooni. Väikeaktsionäride käes oli ligi 2,5 protsenti Liviko aktsiakapitalist.
“Väikeaktsionäridele on liiga tehtud. Mitte ainult Livikos, vaid ka teistes firmades, kus aktsiad on jõuga üle võetud,” ütles Liviko aktsiatest ilma jäänud Raul Roosimaa. “Enne ülevõtmist läheb firmal kuidagi väga kehvasti. Firma näitajad surutakse kunstlikult alla ja kui väikeaktsionäridest ollakse lahti saadud, tõusevad näitajad kohe tuntavalt. On selgelt näha, kelle huvides ja kus suunas asjad liiguvad. Oleme valmis lõpuni välja minema. Eks see lõpp ole riigikohtus, lähemal see olla ei saa.”
“Aktsia hind, mis meile maksti, pole õiglane, kuna pole arvestatud äri tegelikku väärtust ja väikeaktsionäride huve. Kuigi aktsiate võõrandamine oli seaduslik, on tegemist moraalse küsimusega,” ütles AS Ofelia tegevdirektor Outi Siven ja lisas: “Loodan, et kohtus aktsiate hind ümber otsustatakse, et saavutaksime õiglase hinna.”
Ühelt poolt on Siveni sõnul rohkem kui 90 protsenti aktsiatest kontrollival ettevõttel õigus väikeaktsionäride aktsiad sundvõõrandada, kuid teiselt poolt ütleb seadus, et kõikide aktsionäride huvid peavad olema võrdselt kaitstud. Ofelial oli umbes 33 000 Liviko aktsiat.
Liviko nõukogu esimees Enn Kunilat kätte saada ei õnnestunud, kuna ta viibivat puhkusel.
Õiguskantsleri hinnang. Väikeaktsionäride pöördumisele vastas õiguskantsler Allar Jõks, et väikeaktsionäride olemasolu toob enamusaktsionärile kaasa mitmeid põhjendamatuid kulusid ja riske.
“Vähemusaktsionäride olemasolu kitsendab võimalusi aktsiaseltsi juhtimiseks enamusaktsionäri poolt kontserni ühe osana ja seetõttu vähendab ülevõtmisest tulenevat kasu. Teiseks põhjustab see kulusid, mis on seotud vähemusaktsionäride osalemisega – teated, koosolekute läbiviimine, avalikustamine jne. Kolmandaks võivad vähemusaktsionärid tekitada kulusid ja segada tegevust, sundides enamusaktsionäri pidevalt oma soove täitma või kahjustada majandustegevust,” kirjutas Jõks vastuses Hasso Nurmele.
Põhimõtteline küsimus. Väikeaktsionäride huve kaitsev vandeadvokaat Leon Glikman ütles, et “küsimus on põhimõtteline. Praegu on vähemusaktsionäri käest tema tahte vastaselt ära võetud aktsiad. Nagu teame, põhiseaduse paragrahv 32 kohaselt on võimalik sundvõõrandamine ainult avalikes huvides. Ma ei nõustu ka vastaspoolega, et tegemist on tavalise ärisuhtega. Me ei ole sellisesse ärisuhtesse astunud, kui investeerisime aktsiatesse. Lihtsalt aktsiad võeti ära ühe isiku huvides.”
“Praegu on raske veel kommenteerida, kui suur on väljavaade võita, aga lootusetus asjas ma kohtu poole ei pöördu,” vastas Glikman küsimusele, kui suur on väljavaade võita seda kohtuasja. “Kuna asi on põhimõtteline, läbib see minu arvates kõik kohtustaadiumid, sealhulgas ka riigikohtu.”
