Oskustega inimeste palgasoovid kerkivad, töötud eelistavad kodus passida

Vaatamata kütuse, elektri ja toiduainete hinnast tingitud inflatsiooni aeglustumisele on 2015. aastal Eesti tööturg jätkuva palgasurve all – keskmise palga tõus omakorda hoogustab inflatsiooni, selgub Ernst&Youngi ning Oxford Economicsi koostöös valminud värskest eurotsooni majandusprognoosist.

"Inimeste ostujõud on suurenemas ja see julgustab rohkem tarbima,“ kinnitas Ernst&Young Baltic ASi (EY) partner Ivar Kiigemägi. "Eelmisel aastal nägime reaalpalga kasvu ja tööpuuduse vähenemist. Selle tulemusel ootame tarbimise kasvu käesoleval aastal 3,7% ja järgmisel aastal 3,9%. Palgadünaamikat arvestades on inflatsiooni prognoos käesoleval aastal 2,2% ning 2016. aastal 3,1%. Võrdluseks – prognoositav eurotsooni keskmine inflatsioon on 2015. aastal 0% ning 2016. aastal 1,2%."

"Pangandus on hästi kapitaliseeritud ning Euroopa Keskpanga poliitikast lähtuvalt peaksid ettevõtete laenumahud korralikult kasvama. Laenu hind äriettevõtetele on ca 3%, olles juba alates 2013. aastast madalam kui euroala keskmine," selgitas Ivar Kiigemägi.

"Head laenutingimused iseenesest soodustavad investeeringuid, kui oleks vaid julgust ja projekte kuhu investeerida. Ka meid ümbritsev ebakindlus ei aita sellele kaasa."

Uuringu kohaselt kasvas Eesti majandus möödunud aastal 1,8% ning käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi langetati eelmise kvartali prognoosiga võrreldes 2,7%-lt 2,2%-le.

Selle põhjuseks on eelkõige madalamad ekspordimahud, kuna naaberriikide Soome ja Rootsi nõudlus on jätkuvalt nõrk ning mõju avaldab ka olukord Venemaal. 2016. aasta prognoos on optimistlikum, Eesti odatavaks majanduskasvuks prognoositakse 2,8%.

Eesti majandus kannatab jätkuvalt pikaajalise töötuse käes, kus umbes pooled töötutest pole 12 kuu jooksul tööd leidnud. See viitab eelkõige oskuste mittevastavusele, kusjuures kvalifitseeritud tööjõud kaupleb jätkuvalt kõrgemaid palganumbreid. See suurendab inflatsiooni, õõnestades samas ettevõtete konkurentsivõimet euroalal ja välisturgudel tervikuna.

„Eesti riigi laenukoormus oli 2014. aastal vaid 10,4% SKT-st, mis on euroala madalaim näitaja. Euroala rahatrüki kontekstis on iseküsimus, kas olematu võlakoormus on meile ka kasulik või mitte,“ rääkis EY tehingute nõustamise meeskonna juhtivkonsultant Lili Kirikal. „Eelarve defitsiit käesoleval aastal on alla 1%, olles samal ajal struktuuriliselt ülejäägis. See küllaltki terve fiskaalpositsioon jätab ruumi riigi kriisimeetmeteks juhul kui majandus seda peaks vajama.”