VIDEO | Hansson: eelarve oleks mõistlik koostada väikse varuga, et sügisel ei peaks paaniliselt uusi tuluallikaid või kärpekohti otsima
„Peaks olema valmis halvemateks uudisteks järgnevatel kuudel,“ lisas ta.
Hansson lausus, et keskpank on rahul, et riigieelarve strateegias on eesmärgiks nominaalne ülejääk koos struktuurse tasakaaluga. „See on õige põhimõte,“ lausus ta.
Küsimus on Hanssoni sõnul aga detailides. Nii näiteks on keskpank oluliselt konservatiivsem ettevõtete tulumaksu laekumise osas.
Valitsus nimelt eeldab, et ettevõtted hakkavad rohkem dividende maksma, sest sellest aastast rakendus seadusemuudatus, mille kohaselt rakendatakse ettevõtetel regulaarsetele dividendidele 14-protsendiline soodustulumaksumäär. Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele.
Keskpank on aga konservatiivsem ega usu, et ettevõtted madalama maksumäära tõttu dividende maksma tormavad.
Hansson tõdes, et suuremate muudatuste mõju on keeruline prognoosida, sest määramatus on suur. Küll aga ollakse sügisel, mil ettevõtete eelmise aasta majandusaruanded on esitatud ning dividendiotsused kinnitatud, selles küsimuses oluliselt targemad.
Hanssoni sõnul on praegune kõige suurem risk kaubanduspinged.
"On raske prognoosida, kuhu need asjad võivad välja jõuda," lausus ta.
Hanssoni sõnul oli algsete terase- ning alumiiniumitollidega võimalik nende mõju hinnata ning see hinnata mõõdukaks. Kui aga näiteks vastumeetmed rakendatakse ning liigutakse harudesse, kus regionaalsed tootmisahelad on olulise ning piiriülesed struktuurid sisse töötatud, siis nende murdmisel võivad olla väga suured tagajärjed.
"Riskid on suured. Veidi hirmutav on see retoorika, mida on kuulda," lausus ta.
Eesti Panga majandusprognoosi tutvustust saab vaadata siit:
