Rail Baltica progress. Eestis algab sel aastal maade omandamine. Paljud soovivad maid riigiga vahetada
Projekti põhikoordinaatorit ja kolme riigi riiklikku projekti elluviivat asutust esindavad kõnelejad esitlesid projekti viimase aasta arengut igas Balti riigis ning andsid teavet eesmärkide ja sihtide kohta, mis on üldprojekti rakendamisele selleks aastaks seatud.
Pressikonverentsil osalesid:
Baiba Rubesa, RB RAIL AS, juhatuse esimees
Arenijus Jackus, UAB Lietuvos Geležinkeliai Rail Baltica koordineerimisosakonna juhina
Agnis Driksna, ettevõtte Eiropas Dzelzceļa Līnijas SIA arengu- ja koostööosakonna juht
Riia Sillave, Rail Baltic Estonia OÜ tegevjuht
Baiba Rubesa alustas sellega, et kõik kolm valitsust on ratifitseerinud valitsustevahelise lepingu. See on tema sõnul märgiline. Ernst & Youngi uuring tõestas, et projekt on kasumlik. See näitas, et edasi tuleb minna.
2017. aastal hakkasime diskuteerima, eriti Eestis. Me oleme tänulikud erinevate gruppide uuringute üle, aga usume firmat, kellelt tellisime. Neil on suured kogemused.
Rubesa räägib mitmetest hangetest, mis on ootel ja 2018. aastal tulemas. Ta rõhutab, et sellise suurusega projekte ei ole siin kandis tehtud varem ja et kõigile on see uus kogemus. See on globaalne projekt, mis on mängureegleid muutev. Inimesed õpivad protsessi käigus. "Ma ei ütle, et midagi oleks valesti. Me peame aga liikuma tempokalt, et mitte ajagraafikust maha jääda. Hankeprotsessid võivad võtta aega, sest me otsime tõesti parimaid lahendusi ja pakkujaid."
Rubesa jätkab, et 2017. aastal jõuti projekteerimise faasi. RB Raili tehniline meeskond on tööle hakanud. Jaanuari lõpuks saab läbi esialgne tehniline projekt. Tutvutud on kümnete asjatundjate kogemustega.
Oluline on hangetele seada kindlad ja läbipaistvad reeglid. Neid võib juba vaadata internetist. 2017. aastal oli 28 hanget, 21 jõudis lepinguni. Kolm tehti uuesti. "Meie jaoks on väga oluline läbipaistvus. Info on kõigile huvitatutele kätte saadav."
Rubesa kinnitas, et kõik saab olema aus ja mingit huvide konflikti ei tohi kunagi tekkida. Näiteks ei saa RB Raili juhid osaleda hangete komisjonides.
Asju arutatakse ka Soome ja Poole pooltega - nii ametnikega kui ettevõtjatega.
RB Rail ehitab samal ajal ka oma meeskonda. 37 inimest kolmes riigis on praeguseks. Kohalikud spetsialistid, kes on elanud väljaspool Baltikumi, soovivad tulla projekti juurde töötama.
2018. aastal on peamine fookus projekteerimisel. Tehakse detailse tehnilise projekteerimise hanked. Eestis saab see ka lõpule viidud. Juba suvel on näha esimesi tulemusi. Viiakse läbi mitmeid uuringuid. Oluline on veel pika vaatega äriplaani kinnitamine ja erinevad finansilised küsimused. Jätkatakse suhtlust ka Soome ja Poolaga.
Mis seis on Leedus?
Edasi räägib Arenijus Jackus olukorrast Leedus. Leedus kolm geograafilist osa projektil. 2017. aastal tegutseti Poola piirist Kaunasesse kulgeva trassiga. Ehitus on juba alanud. Kaunasest kuni Läti piirini on mail kinnitatud plaan, et edasi minna. Maade omandamise protsess on alanud. Kaunase ja Vilniuse vaheline lõik on ka arutluse all.
2018. aastal jätkuvad tööd Kaunase-Poola piiri lõigul Jiesia-Rokai, mis viiakse ka lõpuni. Jätkub maade omandamine. Hakatakse tegema tasuvusuuringut Vilniuse liitmise kohta Rail Baltica projektiga. Ehitus algab Kaunase-Poola piiri lõigul Rokai-Palemonas.
Milline on seis Läti?
Agnis Driksna rääkis Lätist. Tehniline projekteerimine on Lätis tehtud. Tehti uuring - 95% olid informeeritud projektist ja 89% toetasid seda. Rail Baltica ühendatakse Riia lennujaamaga. Tallinnast Riia lennujaama umbes 2 tunniga. See toob maailma lähemale. Erinevate lepingute allkirjastamised ootavad ees. 2017. aastal algas maade kokku ostmine. Sellega püütakse lõpule jõuda 2019. aastal või 2020. aasta lõpus.
Kõige keerulisem kogu projektis on Riia keskjaam. Me peame kaks raudteesüsteemi kokku viima. Me ei saa häirida oluliselt praegust rongiliiklust ja ka linna elu. Kogu ettevalmistuse- ja projekteerimise projektis peab sellele mõtlema. Ajaloolisust peab silmas pidama. Arhitektide elu ei ole lihte. Oleme saanud kolm ehitusluba - keskjaam, raudtee ja sild. Edasi keskendume projekteerimisele ja finantspoolele. Riia keskjaama ehitus algab 2020.
Driksna räägib ka kasudest. Integreeritus Euroopa raudteevõrguga. Me ei ole enam selles mõttes saar.
Ja millised uudised on Eestil?
Riia Sillave, kes alustas vaid kuu aja eest räägib Eesti osast. Esmalt aga, miks ta ise liitus. "Ma soovin, et inimesed saaksid liikuda mugavalt. Raudtee on just see lahendus."
"2017. aasta on olnud väga oluline aasta RB projekti jaoks. Peamine oli leida poliitiline toetus ja kolm peaministrit kirjutasid alla lepingu, mille 19. juunil ratifitseeris Eesti parlament esimesena. Nüüd saab minna sügavama analüüsi ja uuringutega.
Mis on tehtud Eestis 2017. aastal? Keskkonnauuring on tehtud ja kiideti ka ministri poolt heaks. Seal oli üle 1000 meetme, et minimiseerida erinevaid riske. Keskkonnateemad jätkuvad edaspidigi. Need on igas faasis olulised. Selgus ka, et 1/3 trassist ei ole vaja raudteed ümbritsevaid aedu. Saab kasutada häälsignaali. Tutvustame seda ka Läti ja Leedu kolleegidele.
Me oleme viinud läbi toormaterjali kättesaadavuse uuringu. See näitas, et Eestis on suur osa toorainest olemas. Juba on ettevõtted asunud ka uurima, kuidas aidata. Ülemistel avati trammiliin, mis liitis südalinna tulevase Ülemiste rongijaamaga. See oli edulugu ja juba täna on liilkemine mugavam.
Kaubarongiliiklusest. Muuga sadama jaam on tulemas ja seal käib uuring, et kuhu ja milline jaam tulema peaks. Uuring lõpeb peagi. Eeltulemused näitavad, et kaubaveo maht kasvab 5-10 korda seoses Rail Baltica projektiga. Esialgsed prognoosid näitavad, et RB osakaal Muugat läbivatest kaubavoogudest saab olema esimestel aastatel ca 5 miljonit tonni ja aastatel 2045-50 tõuseb 10 miljoni tonnini.
2018. aastast. Uus faas ehk projekteerimine ja tehnoloogiline planeerimine. 17 hanget on plaanis ning 4 on tehnilise projekteerimisega seotud. Suurim on Ülemiste reisiterminal. Teine jaam Eestis on Pärnu reisiterminal. Lähipäevil saab kinnituse lõplik trass. Algab ka maade omandamine. 650 maatükki peab ostma kas era- või riigi käest. Diskussioone on peetud umbes 250 omanikuga. Uuriti, millised on nende huvid ja mõtted. 60% inimestest on huvitatud maade vahetusest mitte rahast. Me loodame, et protsess on edukas."
