OTSEBLOGI | Rahandusministeeriumi majandusprognoos: millal ületab keskmine palk 1500 euro piiri?

 (113)
Rahandusminister Toomas Tõniste
Toomas Tõniste,rahandusministerFoto: Sven Arbet

Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt kujuneb selle aasta keskmiseks palgaks 1307 eurot, SKP kasvuks 4%, riigieelarve nominaalne ülejääk on 0,5% ning struktuurne puudujääk 0,1%.

“Välismaine nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele on kasvanud. On lootust, et soodne keskkond püsib veel mõnda aega ning loob head tingimused meie eksportivatele ettevõtetele,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Eesti ettevõtete investeeringud meie majandusse hakkasid möödunud aastal taas kasvama. Kui läheb hästi meie naaberriikidel, läheb hästi ka meie majandusel.”

Aastatel 2020–2022 püsib Eesti majanduskasv 3 protsendi lähedal. Kasvu peaks neil aastail rohkem toetama töötlev tööstus ning ekspordile orienteeritud teenindusvaldkonnad. Vaatamata 2017. aasta harjumatult kiirele, 4,9 protsendini ulatunud kasvule ei ole Eesti majandus siiski üle kuumenenud, kuigi toimib ilmselt mõnevõrra üle oma potentsiaalse taseme.

Eesti erasektor on alates majanduskriisi puhkemisest käitunud väga konservatiivselt, vähendades laenukoormust ning kogudes finantspuhvreid. Seoses konjunktuuri paranemisega on ettevõtted siiski viimase aasta jooksul muutunud julgemaks oma investeerimisotsustes. Soodsa konjunktuuri püsides peaks see trend jätkuma, kuid ühtlasi on valmisolek majanduse tagasilöökideks olemas.

Palgakasv jätkub

Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1381 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 4 protsenti ja järgmisel aastal 3,3 protsenti. Kiire majanduskasvu tingimustes on nii palgatulu kui ka ettevõtete kasumid kasvanud pea kõigis valdkondades. Töötus on vähenenud ja samas on kasvanud tööjõupuudus.

Seotud lood:

Eesti tööealine elanikkond väheneb, kuid seda on seni korvanud inimeste üha suurem tööturul osalemine, sealhulgas töövõimereformi toel tööd leidnud inimesed. Töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on rekordiliselt kõrgel tasemel. Tööturul osalemise tõus võimaldab hõivet kasvatada veel kuni 2019. aastani, kuid edaspidi Eesti tööturu sisemised ressursid ammenduvad. Kui tänavu on prognoosi kohaselt tööga hõivatud 664 000 inimest, siis see kasvab järgmisel aastal 667 100-ni ja püsib samal tasemel 2020. aastal, kuid edaspidi hakkab hõivatute arv tasapisi langema.

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Tööpuuduse määraks on tänavu oodata 5,8 protsenti ja 2019. aastal 6,2 protsenti. Kui sellest välja arvestada töövõimereformiga seoses tööturule tulnud inimesed, oleks tööpuuduse määr tänavu 5 protsenti ja 2019. aastal 4,8 protsenti.

Hinnatõus kiirenes möödunud aastal pärast kolme aastat paigalseisu. Edaspidi hindade tõus mõnevõrra pidurdub, jäädes lähiaastatel 2–3 protsendi piiresse. Tänavu on oodata tarbijahinnaindeksi tõusuks 2,9 protsenti ja 2019. aastal see aeglustub 2,3 protsendile ja jõuab 2022. aastaks 2 protsendile.

Majanduskasvu toel on oodata valitsuse maksutulu suurenemist

Maksukoormus püsib stabiilsel tasemel, 34 protsendi lähedal sisemajanduse koguproduktist (SKP). See on madalam kui Euroopa Liidu keskmine tase. 2018. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,4 protsenti, mis on 0,8 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem. Võrreldes 2017. aastaga kasvavad kõige kiiremini kapitalimaksud seoses regulaarselt jaotatava kasumi madalama maksumääraga oodatavalt kaasnevate suuremate dividendimaksetega. Aastatel 2019–2022 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus langeb 2022. aastaks 34,0 protsendile SKPst.

Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim ja edaspidi on oodata selle langust. Tänavu langeb võlakoormus 8,5 protsendile SKPst võrreldes möödunud aasta 9 protsendiga ning aastaks 2022 langeb see 6,6 protsendile SKPst.

Valitsus on juba otsustanud riigi eelarvestrateegia protsessis valitsussektori eelarvepositsiooni parandada, nähes järgmisel neljal aastal ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu. Neid otsuseid arvestamata oleks struktuurne eelarvepositsioon järgmisel ja 2020. aastal 0,7 protsendiga SKPst puudujäägis.

Loe veel

Valitsussektori eelarve nominaalne ülejääk 2018. aastal ulatub prognoosi kohaselt 0,5 protsendini SKPst, mis võrreldes 2017. aastaga on 0,7 protsendipunkti võrra parem tulemus. Möödunud aasta defitsiidist jõuavad suurenevate tulude ning aeglustunud investeerimismahtude kasvu tulemusel ülejäägini nii keskvalitsus kui kohalikud omavalitsused. 2019. aastal on prognoosi kohaselt oodata valitsussektori eelarve nominaalset puudujääki 0,2 protsenti SKPst.

Rahandusministeeriumi majandusprognoos
Kirsipuu: suur osa alkoholiaktsiisi allapoole korrigeerimisest tuli eelmise aasta madalamast laekumisest. Oleme konservatsiivsemad põhjapiiri kaubanduse osas, kuid kinnitavat statistikat on raske leida, sest ka Soomes seadusandlus muutus. Täpse pildi saame suvel. Suurem osa järgmise aasta -44,1 miljonist eurost tuli eelmise aasta negatiivsest positsioonilt. Läti piirikaubanduse osas näeme kasvu ja lage on raske näha. Ei ole välistatud, et kasv on oodatust kiirem, aga millalgi peab see stabiliseeruma. Ehk siis sellel aastal on prognoositud alalaekumine 46 miljonit eurot 330 miljonist eurost. Muutunud on ka varude hinnangud, sest varumised on ajalooliselt vähenenud. Mis ka põhjendab osa 46 miljonist eurost.
Kirsipuu: paranev majanduspositsioon katab 120 miljoni eurost eelarveauku. Olukord oleks parem, kui aktsiiside alalaekumine ei oleks nii suur.
Milline on maksude laekumine? Mida te prognoosite selleks ja järgmiseks aastaks ja kuidas see on muutunud võrreldes eelmise prognoosiga?Kirsipuu: seletuskirjas on tabelid täpsemad, aga suurmatest maksudest järgmisel aastal sotsiaalmaks on + 125 miljonit eurot, tulumaks 36 miljonit eurot, käibemaks -12 miljonit eurot, aktsiisid on -78 miljonit eurot, millest alkoholiaktsiis on -44 miljonit eurot.Selle aasta?Kirsipuu: sotsiaalmaks 95 miljonit eurot, tulumaks 61 miljonit eurot, käibemaks -9 miljonit eurot, alkoholiaktsiis -46 miljonit eurot, tubakas -16 ja kütus -35 miljonit eurot. 
Kirsipuu: lähteülesanne järgmise aasta jaoks on keeruline, sest eelmise prognoosiga tekib sinna miinus.
Kirsipuu: KOVide ja töötukassa positsioon on läinud paremaks. Samuti on riigieelarve kulud ning maksud muutnud positsiooni paremaks. Olukorda on raskendanud sihtasutuste kulutused ning investeeringud ja avalik-õiguslike asutuste kulutused. Samuti 2018. aasta riigieelarve. 
Kirsipuu: Jüri Ratase valitsuse esimese valitsuse eelarve olukrod oli see, et eelarveolukord pidi 100 miljonit eurot paranema nominaalse tasakaalu saavutamiseks.
Fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu: valitsussektori nominaalne puudujääk oli mullu 0,3% SKPst. Eelmise aasta osas oli puudujääk suurem kui ootasime. Valimisaasta mõju oli suurem ning keskvalitsuse investeeringute hulk samuti suurem.
Aben: julgeoleku olukord ja geopoliitilised pinged on põhjustanud Euroopa Liidus konjuktuurinäitude langust, millega me pole hetkel arvestanud.
Aben: tellimuste portfell hakkab jääma alla tavalise. me ei ole mures olnud, sest tõesti eelmisel aastal kasvatas valitsussektor nõudlust kiiresti, kuid ei sellel ega järgmisel aastal nõudluse hüppelist kasvu ei tule. Kui meenutame kriisieelset aega, mil nõudluse kasv oli kuus aastat pea 20%. Eelmisel aastal oli kasv samas suurusjärgus, kuid see ei jätku.
Aben: üks olulne küsimus: kui palju oli eelmise aasta majanduskasv tsükliline ja kui palju on meil kasvuvõimekust rohkem? Eesti majandus sellel aastal on 1,6% üle oma potentsiaali.
Aben: erasektor on olnud väga konservatiivne. Majapidamised säästavad rohkem, kui investeerivad. Kohe peale majanduskriisi hüppas säästumäär 13% peale ning on seal püsinud tänaseni. 
Aben: huvitaval kombel ei ole töötus ja palgatõus baasinflatsioonis väljendunud ja seega ka kohalikes hindades mitte. Suurima panuse inflatsiooni annavad toit ja energia ning maksupoliitika, mille mõju peaks sellel aastal vähenema. (Kui arvestada, et alkoholiaktsiisi planeeritud tõus jääb ära.)
Aben: majanduskasvu on toetanud tugev tööturg, ületades palga- ja hõivekasvu potentsiaali. Veel sellel ja järgmisel aastal on oodata hõive kasvu, aga sealt edasi meil ilmselt tööhõive kasvatamise vahendeid ei ole.
Aben: majanduskasvu kiirenemine üllatas kõiki prognoosijaid. Pikas prognoosis arvatakse, et Eesti keskmine majanduskasv võiks olla 3,2% lähedal.
Fiskaalpoliitika osakonna analüütik Aben: väliskeskkond on väga soodne, ainus küsimus on see, kui kaua see kestab. Välisnõudluse kasvu kohta arvasime veel eelmisel suvel ,et see kasvab 4%, aga tõusis 6%.
Rahandusminister Toomas Tõniste: SKP kasvuks prognoosime 4%, sellest suurenevad ka maksulaekumised. Ära jäävad pakendimaks ja magusamaks ning RES-is otsustatakse ära ka alkoholi aktsiisitõusu ärajätmine. Võlakoormus väheneb aastaks 2022 alla 7% SKP-st. Struktuurne puudujääk korrigeeritakse RESiga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare