OTSEBLOGI | Sakkov 16 miljardit maksvast Talsingi tunnelist: meil on vaja raudset tahet ja paremat lugu kui kaksiklinn

 (197)
Helsingi linnapea: meie suurim vaatamisväärsus on Tallinna vanalinn
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv.Foto: Arnd Wiegmann, Reuters

Täna toimus Tallinnas tunneliteemaline konverents, kus räägitakse peaasjalikult sellest, mida tunneli rajamine kaasa tooks. Eeluuringu kohaselt on tunneli maksumus ligi 16 miljardit eurot ning selle ülalpidamiseks peavad kaks riiki igal aastal dotatsioonina välja käima 280 miljonit eurot. Ja seda 40 aasta jooksul.

Kui soomlasest visionäär Peter Vesterbacka käis hiljuti välja, et tema sooviks juba sel suvel kaevama hakata ning 2023. aasta jõululaupäeval võiks esimene reis toimuda, siis Finestlinki analüüs on palju konservatiivsem.

Tunneli maksumuseks hinnatakse keskmiselt 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal. Maksumuses sisaldub tunneli ja tehissaarte ehitushind, samuti projekteerimiskulud ning peatuskohtade, terminalide ning depoode ehituseks minevad kulud. Maksumus ei sisalda veeremile kuluvaid summasid.

Tunnel on majanduslikult tasuv, kui kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit (PPP), kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40% tunneli maksumusest. Piletitulu ning tunnelimaksud kataksid aastased tunneli ülalpidamiskulud, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas.

Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle 5 miljardi euro. Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale veel täiendavalt ligi 7 miljardi euro suuruse tulu.

Seotud lood:

Täna Tallinnas peetaval konverentsil arutavad Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli majandusliku tasuvuse, tehnilise teostatavuse, kaasnevate mõjude ja maksumuse üle Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner, Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Tallinna ja Helsingi linnapead Taavi Aas ning Jan Vapaavuori. Samuti osalevad arutelus Soome Uusimaa Liidu juht Ossi Savolainen ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Andre Sepp.

FinEst Link tasuvusanalüüsi viisid läbi konsultandid ettevõtetest Amberg Engineering, Sweco Finland, WSP, Ramboll Finland, Sito, Pöyry, Strafica, Kaupunkitutkimus TA, Inspira ja Rebel Group.

Tallinna-Helsingi tunnel - kas tasub ära?
Tänan tähelepanu eest.
Juba on pressikonverents läbi. Edasi juba üks-ühele intervjuud.
Brener: Peame komisjoniga rääkima. Me peame omavahel rääkima eelkõige - valitsused, linnad jne. Oleme alustamas sellega.
Küsimus: milline on edasine graafik?
Brener: Soome räägib küll mitmetest projektidest, aga mingit kindlat "jah" sõna ei ole veel kuskilt saadud.
Küsimus: Brenerile. Kas on juba eellepe või -jutt komisjoniga?
Brener: me peame nägema, mis toimub liikuvusega üldiselt. Ja ka suurt pilti. Me sõltume, et milline on tulu. Sellest sõltub palju rahastus.
Küsimus kaks: finantseerimine on suur küsimus.
Brener: üks tunnel tuleb. Innovatsioon kindlasti on oluline, aga on üks projekt.
Kohe on olemas Vesterbaska küsimus. Kuidas on seotud?
Küsimuste aeg
Ossi Savolainen: positiivsed tulemused. Soome tuleb lähemale Euroopale.
Harju omavalitsuste liidu esindaja Andre Sepp: meil on vaja kiirendada liiklust kahe linna vahel. Meil on vaja järgmisi samme.
Helsingi linnapea Jan Vapaavuori: me oleme tihedalt seotud juba täna. Kaksiklinna vahel ei ole midagi paremat kui tunnel. Ei leia kedagi, kes oleks rohkem poolt, kui kahe linna linnapead. Probleeme on - suur pilt peab olema. Komisjoni roll saab olema finantseerimisel suur. Meil on kindel alus tulevikus selle uuringu näol. Me oleme näinud esimesi numbreid. On pikk tee ees. Me oleme sihikindlad. Teame, et on raske, aga maailmas on palju rasket.
Taavi Aas: meil on nüüd rohkem numbreid. Mulle meeldib, et see üritus toimub Tallinnas. Me peame järgmise sammu paika paneme.
https://twitter.com/MNiitepold/status/961179456881680390
Brener: Sinna juurde ka tunnel ja Rail Baltica. Me uurime seda. Nõustun Kadriga, et suur osa infrastruktuuri projektidest on väga vähe väärtust iseenesest. Peame vaatama muid müjusid. Me peame valitsuste ja linnade vahelist suhtlust. Aga ka Euroopa Komisjon peab olema kaasatud.
Anne Brener, Soome minister: ma soovin tänada uuringu koostajaid. On andnud uut infot, kuidas edasi minna. Samas Soome valitsuse vaatest - vaatame üldist transpordisüsteemi - Arktika liitmine Euroopaga. Suurem pilt. Sellest vaatenurgast on Soome ja Norra koos uurimas suurt transpordi ja logistikat.
Simson: meie konkurentsivõime kasvab. Elavneb majandus. Reisi aeg ja kulu vähenevad. Umbes 16 miljardit eurot. Kui vaid vaadata raudteed, siis ei oleks see jätkusuutlik. Peame vaatama laiemalt. Meil ei ole finantse ega ka plaani, kuidas edasi minna. Uuringud näitavad, mis edasi saab.
Simson: Helsingi ja Tallinn kokku ligi 3 miljonit inimest.
Simson alustab: Me oleme unistusel lähemal kui kunagi varem. On aga rasked otsused ees. See on kallis projekt. Me ei tea, kuidas seda rahastada ja kui realistik see on. 2026 on meil Rail Baltic valmis. Meil peavad olema suured unistused. Ei tohi seal lõpetada. Umbes 10 miljonit inimest aastas juba liigub Soome ja Eesti vahel.
Saal on rahvast puupüsti täis. Ruum ise muidugi eriti suur ei ole.
Pressikonverents on algamas. Puudu veel vaid minister Simson.
Konverents on läbi. Kell 12 saab küsida ka press. Siis jätkame.
Erik Sakkov võtab kokku: meil on vaja raudset tahet. Meil on vaja paremat lugu kui kaksiklinn. Peame ehitama suure pildi. Ja lõpuks - on soovi liikuda edasi.
https://twitter.com/i_j_oliver/status/961169707016577030
Linnapea jätkab: peame olema targad.
Helsingi linnapea: kogenud poliitikuna tean, et meil on alati vastused olemas. Olen aga ka juura haridusega ja sean, kui keeruline see kõik on. Peame kõigepealt seda uuringut vaatama. See on ülisuur projekt. Peame nägema suurt pilti. Ei saa veel midagi jagama hakata. Peame arutama. Varem või hiljem, ma loodan, et pigem varem, saame jälle kokku ja paneme paika järgmised tähtajad
Jaak Adam, linnaplaneerija: teil on võimalus olla otsustajad, et see tuleb. Kas on aega ka planeerida linnu. Teha linnaplaneeringuid?
https://twitter.com/JJagomagi/status/961167850646974464
https://twitter.com/Briskens/status/961167594236637184
Brenneri tunneli inimene ütleb, et nad kaotasid väga palju aega. Te tähistate 24. veebruaril 100. juubelit. Miks just siis teha mingi pakt Soome-Balti platvormi osas. Tuleviku transpordisüsteem. Finantseerimine ja mõtlemine tulevikule. Kaasata ka ülikoole.
Brener: kui palju kahju teeb ehitus keskkonnale ja kuidas see mõjutab kliimat. Ei ole selge. Varem lihtne - raudteele ja kliimaga on korras. Nüüd ei ole see nii lihtne.
Brener: kui kliimamuutusi vaadata, siis on raudtee väga oluline osa. Kui me arktika ühendamist vaatame, siis ei keskkonna osas nii positiivsed tulemused.
https://twitter.com/KallePalling/status/961165904749965312
Simson: Brexit on teema, Baltikumi jaoks olulisim Rail Baltica. Uuringud peavad aga jätkuma.
Simson: kui me soovime Euroopa raha, siis on vaja ka Rail Balticat. Me ei ole otsustanud või arutama hakanud, milline on finantseerimise skeem. Valitsused peavad olema seotud. Ei saa olla eraalgatus.
Berner: meil tuleb seminar. Soomes on meil ka muud uuringud pooleli. Millised on meie vajadused. Soovime näha, kuidas Rail Baltica ja komisjon edasi tegutsevad. Peame veidi aega võtma. Linnade koostöö ka.
Küsimus rahva seast. Insener küsib Rail Baltica kohta. "Peame arendama infrastruktuuri. Mis nüüd edasi saab?"
Sellele küsimusele veel ei vastatud.
https://twitter.com/MallaPaajanen/status/961163965031165953
Hein räägib oma Saaremaa silla plaanist. Tänab Kadri Simsonit, et asjad liiguvad kiiresti ka seal. Tal on ka küsimus. Kas on Vesterbacka ja teie tunnel?
https://twitter.com/JenniPajunen/status/961164799177560064
Raivo Hein võtab sõna.
Helsingi linnapea: turism kasvab Soomes nii Vantaa lennujaama kui Finairi hea töö tulemusel. Helsingi linna üks suurimaid vaatamisväärsusi on Tallinna kesklinn. Eriti asiaatide jaosk. Päriselt.
Anne Berner: me peame mõtlema avatult. Soome vaatab Aasia suunal ka, aga ka teised transporditeed arenevad. Me ei sõltu vaid reisijatest vaid ka kaubaveost. Vaatame ka Ida suunal muidugi. Pusles on mitu tükki. Helsingi ja Tallinna vaheline liiklus on väga oluline siin. Rail Baltica peab õnnestuma!
Kadri Simson: ma tean, et kolleeg Anne Berneril on head sidemed Peterburgiga. Ka Eesti soovib sama. Ma näen tunnelit suureks kasuks Eestile, Soomele, aga mitte nii väga. Minu vanaema ajal ei külastanud paljud eestlased Tallinnat. See oli liiga kaugel. Praegu on neid, uskuge mind või mitte, kes ei ole Soomes käinud. 30-minutiline reis oleks sama nagu Tallinna kesklinnast Nõmmele. 
Linnapea jätkab: Me ei peaks üldse piirama end.
Helsingi linnapea: peab nägema laiemat pilti. Seal on mitmeid dimensioone. Kui me saame 40% Euroopa raha, siis peame neile tõestama, et anname Euroopale midagi juurde. Rail Baltica on siin väga oluline.
Taavi Aas: ei maksa unustada ka Riiat.
https://twitter.com/SuomiChristina/status/961157760950906880
Jutt saalist. "Peame võtma sammu tagasi ja vaatama makroregionaalset taset. Paneel ei ole rääkinud ülisuurtest võimalustest, mida tähendab Helsingi, Tallinna ja Petergurgi lähenemine. Seal on suur võimalus. Tunnel peaks seda ära kasutama. Kas nõustute?"
https://twitter.com/CentralBaltic/status/961161626274680832
Oluline on, kuidas koostöö toimib. Helsingi-Uusimaa regiooni esindaja räägib, et arendatakse ka seda regiooni.
https://twitter.com/Vapaavuori/status/961161411031388160
Konverentsi modereerib muide Erik Sakkov.
Helsingi linnapea ütleb, et me juba oleme kaksiklinn.
Taavi Aas räägib konverentsil, et linn toetab projekti. Ta on rõõmus, et osapooled saavad koostööd teha.
Simson räägib sellest, et tunnel on mõeldud tuleviku jaoks. Lisaks ei too see kohe kasu.
Ka Talsingi tunneliks kutsutav projekt tekitab kirgi. Eriti suudab neid genereerida Rovio endine juht Peter Vesterbacka. Eks näis, kas tema seda ka ehitama asub.http://arileht.delfi.ee/news/uudised/talsingi-tunneli-projektis-porkuvad-kaks-taiesti-erinevat-maailmavaadet-eestis-on-skeptikuid-palju?id=80834407
Tegused vennad Sandor ja Valdar Liive näevad tunnelis vaid plusse. Neid võiks seostada Vesterbacka plaaniga?http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vendade-liivede-tunnelihuvi-sandor-ja-valdar-naevad-uhislinnas-suurt-potentsiaali?id=80405826
Tallinna sadama juht arvab kogu asjast nii:http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinna-sadama-juht-tallinna-helsingi-tunnel-on-mottetu-laevareisijad-ei-kaoks-aga-nii-voi-naa-kuhugi?id=80405148
Soome ettevõtja Peter Vesterbacka plaan oleks enam-vähem järgmine:http://arileht.delfi.ee/news/uudised/graafik-milline-naeb-valja-soome-visionaari-tallinna-helsingi-tunneli-plaan?id=80844735
Selline on siis peamine info värskest tasuvusuuringust:http://arileht.delfi.ee/news/uudised/finest-link-projekt-16-miljardit-maksev-tallinn-helsingi-tunnel-looks-3-miljoni-elanikuga-metropoli-ja-oleks-majanduse-kasvuvedur?id=81034191
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare