“Boy, Boy!” hüüab Eesti suurima lihakasvatusfarmi Karitsu Rantšo peremees Leino Vessart uhket valget pulli. Loom hakkabki innukalt kutse peale vastu sammuma, kuid jääb äkitselt toppama ja lahkub eemalduvate lehmade sabas. “Karjamaal lähevad nad araks,” täheldab Vessart.

Julgemad pole loomad ka teisel karjamaal ja hoiduvad aupaklikku kaugusse. Kiirelt loendab Leino Vessart vasikad üle – neid saab üheksa ja kõik peaks olema kohal. Eelmisel päeval aga oli osa vaatamata elektrikarjusele metsa putkanud. “Nii nad kipuvad tegema jah, aga pärast tulevad tagasi,” teab farmi peremees.

Laudas on loomad sootuks julgemad ning uudistavad tulijaid nohinal. Teiste seas torkab silma putku pannud Boy sarnane laia turjaga valge pull, kelle naha all joonistuvad välja uhked lihased. “Belgia sinine,” selgitab Leino Vessart. Puhtalt seda tõugu loomi rantšos ei kasva, neid kasutatakse ristamiseks, samuti nagu punast angust, simmentali ja heledat akviteeni. Loomi on terves rantšos kokku 300 ringis ning lihaloomade kasvatamise kõrval tegeleb ettevõte agaralt ka tõuaretuse ja tõuloomade müügiga.

Suguloomad on kõik välismaalt ostetud – limusiinipullid Soomest ja Taanist, Belgia sinised Belgiast ning punane angus Saksamaalt. Korraliku looma eest tuleb välja käia ka kopsakas hind – 60 000 kuni 80 000 krooni. 

Lihakarja moodustavad peamiselt limusiinid, rusked kogukad lihaloomad.

“Lihaveise söötmine ja hooldamine on võrratult lihtsam,” toob Vessart välja eelised piimalehma pidamise ees. Lihaveis on vähenõudlik ja sööb hästi ka heina ning põhku. Jõusööta antakse vaid nuumkarjale. Mineraalid ja sool kuuluvad muidugi mõlema toidulauale.

Pullid Matsallu

Praegu, nagu kevadel ikka, ongi käimas loomade karjamaale viimine –  üks ports neist kolib suveks Matsallu sealsele rannakarjamaale.

Rantšo kasutada on 750 hektarit maad. “Maid ja loomi on ajaga nii palju tekkinud, et nüüd võib tõesti öelda, et anna aga minna,” muheleb Vessart. Nelja aasta pärast võikski tema sõnul Karitsu kari olla juba 500-pealine.

Lihaveisekasvatajate töövõiduks võib pidada möödunud aasta novembrit, mil Rakvere lihakombinaat hakkas eraldi lihaveiselihast tehtud tooteid müüma. Praegu läheb kuus kogu Eestist kombinaati sada looma, kuid Rakvere võtaks vastu 300 veist.

Lenini asemel nimeks rantšo

•• Karitsu Rantšo on asutatud 1994. aastal, siis kandis farm küll Karitsu õppetalu nime. Rantšoks sai see 2001. aastal. “Kui kunagi pandi majanditele ikka Lenini nimi, siis mõtlesime, et vaatame lääne poole, ehk hakkab paremini minema,” muheleb Leino Vessart.

•• Ja läheb ka, sest nüüd hakati ka lihaveiste kasvatajatele põllumajandustoetusi maksma.

•• Vessart möönabki, et ettevõtte käibest moodustavad poole toetused, näiteks ammlehma-, pindala- ja mahetoetus.

•• Ettevõtte käive on umbes kolm miljonit krooni.

•• 2005. aastal lõpetas ettevõte majandusaasta 1,5-miljonilise puhaskasumiga.