Oviir loodab riiklike üürikorterite ehitusega algust teha juba ülejärgmisel aastal
Valitsuse tegevusprogrammis on ääremaastumise pidurdamiseks alateemana sees punkt 5.5, mis ütleb, et korrastatakse ja lükatakse käima üürikorterite turg. Plaanis on töötada ka välja üürielamute programm, et soodustada tööjõu mobiilsust üle Eesti.
Riigieelarve strateegias on selle programmi ellu viimiseks ette nähtud raha aastal 2017 2,5 miljonit ja edaspidi aastas 5 miljonit eurot. Sellele lisandub teiste osapoolte finantseering, riik võiks panustada sõltuvalt kohaliku omavalitsuse võimekusest 30-50%.
„Selleks, et saaksime öelda, mida, millal, kui palju ja kes ehitama hakkab, on meil vaja selgeks saada, millised on vajadused ja hetkeolukord. Ja sellepärast on täna veel detailidest vara rääkida,” ei osanud Oviir veel hetkel vastata, et kui palju kortereid ja kuhu tuleb ning kes neid ehitama hakkab.
Ehitajaks võib olla nii kohalik omavalitsus, eraarendaja kui ka riigi äriühing. Need analüüsid on veel lõpuni tegemata.
Ministeeriumis on ettevalmistamisel uuring, millega analüüsitakse inimeste rännet, eelistusi ja motiive liikumiseks. Oviiri sõnul tahetakse selgitada välja erinevates piirkondades elavate ja töötavate inimeste hoiakud ja motiivid riiklikult toetatud üürielamute osas, et sellest tulenevalt poliitikat täpsemalt suunata ja vaadata, millistesse piirkondadesse tuleks investeerida, et üürielamute rajamise mõju oleks kõige suurem.
Täpset raha kasutamise metoodikat pole hetkel veel samuti lukku löödud. Arutatud on kolme võimalikku meedet:
1. riiklik otsetoetus üürielamute rajamiseks;
2. pikaajaline riigipoolne pangalaenude garanteerimine;
3. maa eraldamine.
Igaljuhul loodetakse aga, et 2017. aastal saab alustada ehitusega, mis tähendab, et uuringud ja meetmete tingimused tahatakse paika saada järgmise aasta teises pooles.
