Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna peaspetsialist Kadri Kauksi ütles arileht.ee-le, et “inimesed annavad avaldustes teada eelkõige oma toetusavaldusest või siis kirjeldavad, kuidas nad käisid laenu võtmas ja kuidas nende küsimustele ei osatud vastata”.

Eesti Ekspress kirjeldas eelmise nädala neljapäeval, kuidas peaaegu kõik eluasemelaenud antakse Eestis välja eurodes ja väga vähesed laenuvõtjad teavad, et pangad ei kasuta laenumaksete konverteerimisel Eesti Panga ametlikku kurssi, vaid hoopis omaenda kommertskurssi.

Eurode vahetamise kulud kommertspankadel endil aga sisuliselt puuduvad, sest vastavalt selle aasta mais Eesti Panga presidendi välja antud määrusele saavad siin tegutsevad pangad vahetada kroone Eesti Panga kursiga ilma lisateenustasu maksmata.

Tarbijakaitseamet asus pankade “liigkasuvõtmist” uurima aasta tagasi, pärast seda, kui asjale juhtis tähelepanu maksumaksjate liit. Aktsiooniga ühines eelmisel neljapäeval ka majandusministeerium, kes soovitas inimestel pankade peale tarbijakaitseametisse kaevata.

Pangad ja neid ühendav pangaliit avaldavad oma seisukoha kolmapäeval.

Kui vastus tarbijakaitseametit ei rahulda, on ametil õigus inimeste kollektiivsete huvide kaitseks asjaga kohtusse pöörduda.