„Samuti on hädas need, kes on viimasel ajal teinud väga äkilisi investeeringuid. See teeb loomulikult murelikuks ja me tegeleme kõikide variantidega, mis me saame,” kinnitas minister.

Padari sõnul peab tekkinud olukorda käsitlema kui Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa vahelist erimeelsust ja lahendused peavad tulema ühtselt Euroopa Liidu poolt.

„Me oleme saavutanud selle, et EL on meile eraldanud erakorralisteks meetmeteks ligi 7 miljonit eurot, mille me veebruari keskel välja maksame. Oleme loomulikult alustanud ka protsessi, et EL-ist jätkutoetust saada,” kirjeldas Padar riigipoolsed sammu.

Padar loetleb veel erinevaid toetusi, mida põllumeestele praegu makstakse või on kavas maksma hakata ja lubab muuhuglas, et üritab 2016. aasta eelarvesse tagasi saada nii-öelda top-up raha, mis 2013. aastal sealt välja võeti. Tegemist on riigipoolse täiendava toetusega põllumeestele.

Uue meetmena plaanib riik Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu raskustesse sattunud ettevõtetel anda kapitalisüst, mille maksimaalseks suuruseks on esmatootjale 15 000 eurot ja muudele ettevõtetele 200 000 eurot.

Lisaks toetusele peab Padar oluliseks ka aktiivselt alternatiivturgude otsimist. „Näha on, et töö käib. „Käib töö nii Hiina kui Jaapaniga, käib töö lähiturgudega, Küllap see lõpuks ka peab tulemust andma. Lihtsalt need ajad ei käi niimoodi nipsu peale.”

Padari sõnul tuleb 2015. aasta põllumeestele kindlasti keeruline, kuid lootis, et teisest kvartalist hakkab olukord siiski stabiliseeruma. „Igal kriisil on oma iseloom ja kriisideks peab valmis olema. Tänase kriisi õppetund on see, et põllumehed kontrollivad väga väikest osa lõpptoodangu hinnast ja see peab muutuma,” lisas Padar.