Paet rõhutas oma kirjas Euroopa Komisjonile, et seakatk on teinud Eesti seakasvatajatele suurt kahju ja epideemia pole veel lõppenud. "Hävitatud on suur osa sigadest Eestis, mis on kaasa toonud märkimisväärseid raskusi sealiha tootmise sektoris," lisas ta.

Hogan ütles Paetile saadetud vastuses, et Euroopa Komisjon jälgib tähelepanelikult sigade Aafrika katkuga seotud olukorda asjaomastes liikmesriikides, sealhulgas Eestis, ja on juba rakendanud mitmeid meetmeid, et piirata taudi edasist levikut.

"EL-i loomatervisealaste õigusaktidega on ette nähtud meetmed, mida liikmesriigid kohaldavad sigade Aafrika katku puhkemise korral. Samuti on ette nähtud toetus kõnealuste meetmete rahastamiseks," ütles Hogan.

"2015. aastaks eraldas Euroopa Liit 790 000 eurot, et toetada sigade Aafrika katku likvideerimist Eesti territooriumil. Euroopa Liidu toetust saab järgmisteks meetmeteks: korjuste transport ja kõrvaldamine, loomadelt proovide võtmine ja nende kontrollimine, vahendite ostmine korjuste kõrvaldamiseks ning laboritestid," lisas ta.

Hogani sõnul on ühise põllumajanduspoliitikaga ette nähtud mitmesugused meetmed, mida liikmesriigid saavad sigade Aafrika katku likvideerimiseks rakendada ja rahaliselt toetada.

"Liikmesriigid saavad maaelu arengu poliitika raames toetada teadmussiirdealaseid tegevusi ja nõuandeteenuseid, et aidata suurendada teadlikkust," ütles ta.

"Samuti on võimalik toetada ennetustegevuse ja loodusõnnetuses kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamisega seotud investeeringuid, tingimusel, et liikmesriigid/piirkonnad on kavandanud asjakohased meetmed oma maaelu arengu programmides," lisas Hogan oma vastuses.