Paiguta oma raha targalt!



Paiguta oma raha targalt!
Tallinna Hoiu-laenuühistu

Investeerimiseks on mitmesuguseid võimalusi ja üks peamisi mõttekohti nende vahel valimisel on raha paigutamise riskantsus. Nii mõnigi investeerimisvõimalus võib tunduda ahvatlevalt riskivaba, kuid tegelikult peidab endas varjatud ohte raha kaotamiseks.

Rusikareegel on see, et mida suuremat tulusust investeerijale lubatakse, seda kõrgemad on ka riskid ja võimalus oma rahast ilma jääda. Seega tasub enne raha paigutamist konkreetset investeerimisvõimalust veidi lähemalt uurida ning ennast selle erinevate aspektidega kurssi viia.

Kuna pangad pakuvad juba mõnda aega hoiustele madalamaid intresse, siis otsivad inimesed aktiivselt alternatiivseid rahapaigutamise võimalusi. Üheks selliseks variandiks on hoiustamine hoiu-laenuühistus. Neid on Eestis mitmeid ja nad pakuvad erinevaid võimalusi.

Tallinna Hoiu-laenuühistu on neist suurim ja tegutseb juba seitsmendat aastat. Ettevõtte osakapital on 2 666 860,00 miljonit eurot ning ühistuga on liitunud ligi 1500 liiget.


Tuleb astuda ühistu liikmeks

Nagu ettevõtte nimetuski ütleb, saab siin raha hoiustada ja vajadusel ka laenu võtta. Selleks tuleks astuda ühistu liikmeks: kirjutada avaldus ning tasuda sisseastumis- ja osamaks. Ühistu liikmeks võivad saada nii juriidilised kui ka eraisikud ning mõlemal puhul on sisseastumismaksu suuruseks kümme eurot.

Osamaksu alammäär füüsilisel isikul on 30 eurot ja juriidilisel isikul 300 eurot. Kui soovitakse võtta laenu, siis on osamaksuks viis protsenti taotletavast summast. Laenu saab ühistust võta kuni kümneks aastaks. Laenu antakse üksnes kinnisvara tagatisel ning oluline on siin kinnisvara likviidsus ja seisukord. Kes otsib aga hoiustamisvõimalust, siis raha paigutamisel maksab hoiu-laenuühistu tunduvalt kõrgemat intressi kui pangad.

Minimaalselt saab Tallinna Hoiu-laenuühistus hoiustada 1000 eurot, kuid ühistu tegevjuhi Annely Ojametsa sõnul jääb hoiustajate paigutatud summa enamasti 10 000–25 000 euro vahele. Ta selgitab, et raha ühistusse paigutamine on hoiustajale väiksema riskiga, sest Tallinna Hoiu-laenuühistu tegeleb ainult kinnisvaralaenudega. „Meie ei paiguta vahendeid võlakirjadesse ega tegutse aktsiaturgudel, samuti ei tegele me kiir- ega tarbimislaenude andmisega. Kellele on need teemad eetiliselt vastuvõtmatud, siis kinnitan, et meie ettevõte nende valdkondadega ei tegele,“ ütleb Ojamets.


Korteri üürimine vs. hoiustamine hoiu-laenuühistus?

Investeerimisest on just viimastel aastatel saanud vägagi kuum teema, mille vastu tunnevad huvi nii noored kui ka vanemad inimesed. Ühelt poolt on investeerimishuvi kasvu põhjuseks pankade madalad hoiuseintressid, mis sunnivad inimesi avarama pilguga rahakasvatamise võimalusi otsima, teisalt aga on tekkinud mitmeid uusi investeerimisviise, mida ka usinasti kasutatakse.

Palju räägitakse imelisest üüriturust, kust hinnad on tõusnud mitu aastat lausa sirgjooneliselt ja raha teenimine näib väga lihtsana: rendid oma korteri välja ning igakuine kindel sissetulek ongi kindlustatud. Paraku ei ole asjad tavaliselt nii lihtsad, kui need välja paistavad. Üürnikega võib minna õnneks, aga võib ka mitte.

Sellepärast mõtle enne, kui oma tühjalt seisva korteri (või korterid) üürile annad, ka nendele teemadele.

Üürikinnisvara pidamine on kulukas. Ikka läheb midagi katki ja kindlasti on vaja mingi aja järel korterit remontida ja kodutehnika välja vahetada. Samuti on vaja tasuda maamaks, mis Tallinna kesklinnas on üpris kõrge. Arvesta, et üürnik ei vastuta korteris elades millegi eest ja kõik kulutused on omaniku kanda. Seega – ära lase ennast pimestada kõrgetest üürihindadest, sest teisalt on kinnisvara pidamine kallis lõbu ja ettenägematute probleemide tõttu ka närvikulu.

Kinnisvarahinnad ei püsi tõusuteel alaliselt. Praegu on kinnisvaraturg tõusuteel ja hinnad on juba mõnda aega tõusnud. Samas ehitatakse praegu palju ning see loob eelduse hinnatõusu peatumiseks või ka kukkumiseks. Juba praegu on turul pakkujaid rohkem kui soovijaid.

Üürnike hulgas on igasugust rahvast. Sulle võivad korterisse elama sattuda väga vastutustundlikud ja korralikud inimesed, aga on ka selliseid, kes jätavad raha maksmata ning kellest halvimal juhul saad lahti üksnes politsei abiga ja sulle jääb sisuliselt lammutatud korter ühes suure hulga kuludega.

Maksuamet jälgib üüriturgu palju terasemalt kui varem. Ajast aega on üüriturg toiminud mustalt, kuid just viimastel aastatel on maksuamet hakanud jälgima korterite väljaüürijaid. Üüritulult tuleb teatavasti maksta tulumaks ning kui selgub, et seda pole tehtud, saab maksuamet tagantjärele maksmata maksu ühes viivistega sisse nõuda.

Kindlasti on üüriturul hea õnne ja läbimõeldud tegutsemisega võimalik teenida, kuid on selge, et valdkond sobib tugevate närvidega inimesele, kes hoiab ennast pidevalt vastava seadusandluse ja turul toimuvaga kursis ning kellel on ka aega alaga tegeleda. Kui aga sulle tundub, et korteri väljaüürimine on liiga närvesööv tegevus, siis raha paigutamine hoiu-laenuühistusse on kahtlemata oluliselt vähem riskantsem. „Tasub endalt küsida, kas julged riskida suuremalt või teed pigem väiksema tulukusega ja vähem riskantsema rahapaigutuse ühistusse,“ soovitab Annely Ojamets.

Investeerimine ühisrahastusse

Riskivaba rahapaigutusena võib tunduda ka investeerimine mõne ühisrahastusplatvormi kaudu. Need on keskkonnad, mille kaudu kinnisvaraarendajad pakuvad era- või juriidilistele isikutele investeerimisvõimalust oma projektidesse. Intressid seejuures on üsnagi ahvatlevad, ulatudes mõne projekti puhul koguni 12 protsendini.

Kuigi ühisrahastus võib tunduda mugav ja vähe riskantne investeerimisvõimalus, tasub ka siin ennast asjaga kurssi viia ja arvestada, et nõnda head tootlust lubavad investeeringud ei ole paraku riskivabad. Mida tasub tähele panna ühisrahastusse panustades?

  • Ahvatlevalt suured tootlused tähendavad ka kõrgemaid riske. Ühisrahastusse investeerides ei saa investor oma raha juhtida, vaid ta peab usaldama platvormi pidajat.
  • Ühisrahastus ei ole riskivaba. See, et Eestis on ühisrahastuses seni vett vedama läinud ainult üks projekt, on valdkonnale loonud riskivaba investeerimisvõimaluse kuvandi. Sellest ei maksaks ennast uinutada lasta.
  • Ole valmis oma raha ka kauem ootama. Kui mõni projekt lähebki vett vedama, siis sealt võib küll raha tagasi saada, kuid see on aeganõudev – eriti kui on tegemist suure objektiga, mida on keeruline on müüa. Kas oled valmis oma paigutatud raha tagasi saamist ootama teadmata hulk aastaid?
  • Ühisrahastuse kaudu teenitavad intressid on tulumaksuga maksustavad. Teenitud intressid tuleb kindlasti kajastada, sest maksuametil on olemas info isikutest, kes on platvormide kaudu investeerinud.
  • Taustakontroll on ülioluline! Kui otsustad ühisrahastusse panustada, siis uuri hoolega, millised ettevõtjad on sind huvitava projekti taga ja kuidas on neil seni läinud. Ära lase end pimestada ilusast jutust reklaamprospektil.

Ühistu rahaasju otsustavad ühistu liikmed ise

Annely Ojamets toob hoiu-laenuühistu plussina välja veel asjaolu, et ühistus otsustavad rahaasjade üle selle liikmed ise ning seega valitseb asjades selgus ja läbipaistvus. „Kui tahame muuta näiteks põhikirja või tegevusalasid, siis kutsume kokku ühistu koosoleku, kes asja üle otsustab,“ selgitab ta. „Me ei saa n-ö ära kaduda või tegevust lihtsalt liikmete selja taga lõpetada. Hoiu-laenuühistud on oma olemuselt väga jätkusuutlikud ja pikkade traditsioonidega ettevõtmised. Meil Eestiski leidub ühistuid, mis on tegutsenud juba uue Eesti riigi algusest saadik. Huvi hoiustamise vastu annab meile tegutsemisjulgust ja näha on, et hoiu-laenuühistud on saanud inimestele tuttavaks ning täiesti arvestatavaks kohaks, kuhu paigutada oma raha või kust küsida laenu. Tallinna Hoiu-laenuühistus loome pikki traditsioone ja tahame olla oma liikmetele heaks partneriks aastakümneid. Oleme neile ka nagu klubi ja korraldame igal suvel oma liikmetele mõnusa kontserdiga koosviibimise, kuhu on oodatud kõik meie ühistu liikmed.“

Tallinna Hoiu-laenuühistu
Asutatud 2010. a juunis
Osakapital 2 666 860,00 eurot
Ühistu liikmeid praegu 1470
Keskmine hoiustamissumma 10 000–25 000 eurot
Suurim hoiusesumma 500 000 eurot
Keskmine laenusumma 100 000 eurot

Tegemist on finantsteenuseid osutava ettevõttega, ühistu tegevuse ja tingimustega tutvumiseks võtke ühendust meie spetsialistidega. Kontaktid ja lisainfo leiate siit.