Paindlikkust töösuhetes takistavad müüdid

Eesti majanduse nõrk koht pole mitte laenukoormus, kogutoodang ega välistasakaal, vaid eelkõige sisetasakaal. Mõistan sisetasakaalu all eelkõige tööhõivet, kuid ka inimeste heaolu laiemalt, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt.

Ehkki statistika näitab tööpuuduse pidevat vähenemist, on jätkunud oskusteabega inimeste välismaale töölesuundumine, kirjutas aripaev.ee.

Töövõtja seisukohalt on küsimus seega lihtne: kas meil leidub väärikalt tasustatavat ning võimetekohast tööd?

Otsides koos ettevõtjatega vastust küsimusele, miks ei ole töösuhted Eestis tööandjate ja töövõtjate arvates piisavalt paindlikud, selgus, et kui tööandjate poolt jääb esimene samm paindlikumate töösuhete algatamisel tihti usaldamatuse taha, siis töötajate poolt vaadates on sageli takistuseks just liiga jäigad reeglid. Ometigi oleks suurem valikuvabadus lahenduseks paljudele, kes ei saa või ei soovi erinevatel põhjustel üheksast viieni tööl käia – hinnanguliselt kasutaks sellist võimalust kuni viis protsenti Eesti tööjõust.