Pajula: aasta alguses on inimesed äraootavamad
„Eks aasta esimeste päevade peateema on siinkandis alati olnud suur pearaputamine ja uusaastavanded -- mõlemad kipuvad tarbimist teadupärast omajagu jahutama. Aga ma olen üsna kindel, et see kõik on ajutine -- ülejärgmiste jõuludeni on jäänud juba vähem kui 720 päeva,“ ütles Pajula.
„Kui küsimus on selles, millised tegurid võimaldaksid meil üha kiiremini muutuvas maailmas paremini hakkama saada, siis tooksin ma eelkõige välja järgmised punktid – me peame olema paindlikud, avalik sektor peab jätma erasektorile õhku ja hea haridus,“ jätkas Pajula.
Esimese asjana toob Pajula välja asjaolu, et avalik sektor peab jätma erasektorile õhku.
„Ma ei saa tõesti aru, kuid võin aimata, kust tuleb see tohutu kirglikkus kõike elavat reguleerida, suunata, korrastada, korraldada ja sättida. Pealegi, kui üle poole valijaskonnast on riigi palgal, siis on minu arvates mingi piir ületatud, kust võib olla päris keeruline tagasi pöörduda,“ lisas Pajula
Teiseks oluliseks tuleviku edu pandiks nimetab ökonomist paindlikkust. „Lühiajalises plaanis on kõige olulisem konkurentsieelis ilmselt paindlikkus. Ma kipun arvama, et keskeltläbi tulid Eesti elanikud viimase kahe aasta tagasilöögist läbi just seetõttu, et ootused hinnati suhteliselt kiiresti ümber ja vastavalt sellele kohandati siis ka oma käitumist. Ka siin on seadusandjal oluline roll,“ rääkis Pajula.
„Mulle on kõrvaltvaatajana ja juurakauge inimesena viimasel ajal järjest enam huvi pakkunud see õiguspärase ootuse printsiip. Ühest küljest ma saan aru, et see põhimõte on õigusriigi oluline nurgakivi. Teisest küljest jällegi kipuvad absurdsed valimistuhinas antud lubadused läbi selle printsiibi muutuma sõgedateks kohustusteks, mida niiehknii lõpuks täita pole võimalik. Seetõttu võiks ikka paari järgneva kuu jooksul mõtelda, mida lubada ja mida uskuda,“ lisas õkonomist.
Kolmanda punktina tööb Pajula välja hariduse. „Pikaajalises plaanis on kõige tähtsam hakkamasaamise tagatis loomulikult hea haridus,“ sõnas Pajula.
„Ma ei arva, et Eesti eurotsooniga liitumine ühisraha saatust kuidagigi mõjutab, küll tundub mulle aga -- mõnevõrra paradoksaalselt, möönan ma -- et kui me oleme tsooni liige, siis mõjutab Euroopa finantskriis meid vähem kui oma valuutaga riiki. Minu arvates on oletus, et kroon oleks võimaldanud meil eurotsooni võlakriisist kuidagi kõrvale jääda, sügavalt ekslik,“ ütles Pajula.
