Pajula: ohtu pole, et krooni peaks pärast uuesti käibele võtma
Portugali ja Hispaaniat peab väga täpselt silmas pidama, selgitas Pajula, kuna tööjõukulud on sedavõrd suured neis riikides ning efektiivsed riigid nagu Saksamaa ja Holland ei ole enam nõus maksma kinni kreeklaste varast pensionit ning Iirimaa ettevõtete maksuvabastust.
"Kui Hispaania ja Itaaliaga peaks juhtuma sama, mis Kreekaga kevadel ja Iirimaaga nüüd, on tõenäoline, et eurotsoon võib jaguneda kaheks - edukateks ja probleemseteks riikideks. Seda küll karta ei ole, et eurotsoon kaoks ning kroone peaks hakkama uuesti käibele võtma," rääkis ökonomist.
SEB ametlik planeerimishorisont on kaks aastat ning vaatluse all on majanduskeskkond kuni aastani 2012. "Maailmamajanduses on kõige olulisem hetkel inflatsioon. See majandussituatsioon, mis oli siin 3-4 aastat tagasi, enam ei taastu. Teine asi, mis järgmise paari aasta jooksul on oluline küsimus just arenenud riikide juues, on deflatsioon,“ ütles Pajula.
SEB on võtnud oma arvutustes üheks oluliseks aluseks tõsiasja, et 3. novembril otsustas USA keskpank osta keskvalitsuse võlakirju 600 miljardi dollari eest ning teha sama käik veelkord 2011 aastal ja siis 2,5 triljoni dollari väärtuses.
„Riigisektor ongi nagu üks Ponzi skeem. Aga hetkel on tunne, et riigid alahindavad inflatsiooniohtu. On oht selles, et soovitakse saada otsesed maksud kätte kaudselt inflatsiooni kaudu,“ rääkis Pajula.
Ponzi skeemi suurimaks miinuseks on see, et riigid langevad üha suurematesse võlgadesse. Läänemaailma demograafilistest arengutest lähtuvalt aga ei saa lükata riik oma võlgu aina edasi järgmiste sugupõlvede kaela.
Arenenud riikides on mureks pigem deflatsioon kui inflatsioon, leiab Paljula. „Imaginaarset jõukust on viimase hulga aastatega nii palju vähenenud, et inimesed tunnevad ennast vaeselt ja lippa poodi kulutama, mis tähendab deflatsiooni. Seda saaks muuta uute laenudega. Eks pangad taha ka hakata uuesti teenima ning selleks on vaja anda laenu. Lühiajaline raha hakkab ikka igale poole ennast suruma. Suurtes finantskeskustest jagatakse üha suuremaid rahasid uuesti turule. Hetkel meil veel uut raha näha ei ole, kuid võib arvata et see siia ka varsti jõuab,“ rääkis Pajula.
Eesti kohta ütles Pajula, et aasta algus on kindlasti rahulikum, sest uus raha tekitab veidraid probleeme nagu kus raha kulutada, kui palju kulutada, kust raha üldse kätte saadan ning kus seda hoida.
Oma majandusülevaates leidis SEB, et meie tööpuudus väheneb järkjärgult ning käesoleva aasta majanduskasv jääb 2,5% juurde, kasvades järgmiseks kaheks aastaks 4% peale.
