Paldiskis kardetakse saasteainete rünnakut
Põhjasadama terminal Palsteve võib järgmisel aastal kaubakäivet uute puistekaupadega üle 650 000 tonni kasvatada, kui keskkonnaamet lubab ettevõttel paisata kesklinnas õhku ligi 2500 tonni saasteainet. Luba võimaldaks tuulega laiali lennutada alumiiniumoksiidi, kustutamata lupja ja väga väikeses koguses isegi arseeni.
„Vihaselt suured arvud. Sellist saastekogust pole minu teada Eestis varem taotletud,” ütles keskkonnaameti õhuspetsialist Ahti Türn. „Seni on soovitud reostusluba robustsetele kaupadele nagu kivisüsi, kuid mitte kunagi nii paljude erinevate ainete loetelule.”
Lepinguid veel pole
Palsteve taotlus sisaldab kokku 21 nimetust uusi puisteaineid, mille hulka kuuluvad väetised, maagid, killustik, puidugraanulid ja vili. Kaubad läbiksid sadama transiidina, kuid oleksid mõeldud ka Eesti turule.
Paldiski elurajoone tabav õhusaaste jääb Palsteve tehtud arvutustes normi piiridesse, kuid selle väite kontrollimiseks koostab keskkonnauuringute keskus saastemudeli.
„Meie teeme teoreetiliste arvutuste põhjal mudeli, sest ühte kohta satub palju saasteallikaid ning võimalikud on elanike kaebused,” selgitas keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi osakonna juhataja Erik Teinemaa. „Palsteve poolt esitatud arvutused ei arvestanud piisavalt kõiki koosmõjusid.”
Sadama kinnitusel Paldiskit mürgisesse tolmu uppumine ei ähvarda, sest piiratud võimsuse tõttu suudab Palsteve töödelda vaid veerandi taotletavast kogusest. „Tegemist on kaupade loeteluga, mille sadamasse toomise nimel Palsteve pingutab,” lausus Põhjasadama tegevdirektor Gennadi Gretško. „Need kaubad ei saabu ühekorraga, mõni kaup võib-olla ei saabugi, kuid keskkonnaluba võimaldab nende ligi-meelitamise nimel pingutada.”
Praegu ei ole sõlmitud lepinguid ühegi uue kauba Paldiskisse toomiseks, kinnitas Põhjasadama ja Palsteve juhatuse esimees Aleksandr Kovaljov.
Paldiskilastele valmistas sadama ohtlike veoste suurendamise kava pettumuse. „Valimiste ajal lubas Põhjasadam, et ohtlikud veosed viiakse kesklinnast välja, tegelikult aga asusid õhu saastamist suurendama,” ütles külalistemaja Paldiski Tuule B&B omanik Marika Eomois. „Lootsin väga, et kesklinna tuuakse reisijatevedu, mis oleks minu ärile kasulik, kuid tolmutamine seab nii äri kui ka elukvaliteedi küsimärgi alla.”
Paldiski linnavõim usub, et tolmavate puisteainete vedamine ei kahjusta elanikke.
„Kui Palstevele uute kaupade sissetoomise luba antakse, siis lisab keskkonnaamet ka kauba käitlemist piiravad tingimused, mis tagavad linlaste ohutuse,” ütles linnapea Mare Leiten. Leiten töötas enne linnapeaks valimist Põhjasadamas.
Kirgi küttev sadama äriplaan
•• Põhjasadam ja Palsteve terminal kuuluvad Paldiski kohalikel valimistel senise linnapea Jaan Möldri võimult kukutanud transiidiärimees Aleksei Tšuletsile.
•• Palsteve tegutseb sadamas 7,7 hektari suurusel pinnal, mis võimaldab keskkonnaameti hinnangul käidelda aastas ligi veerandi taotletavast 650 000 tonnist puistekaubast.
•• Seni autode hoiuplatsidena kasutatud väljadel puisteaine käitlemiseks tuleb taotleda uut luba.
•• Enamik kõnealuseid kaupu on väga ilmastikutundlikud ja neid ei saa pikka aega lahtise taeva all hoida, sest vihm võib väetisi ja kloriide merre uhtuda.
•• Paar aastat tagasi jõudis keskkonnaametisse Paldiski linnapea Jaan Möldri eraisikuna esitatud kaebus, et Palsteve terminal häirib alumiiniumoksiidi tolmuga elanikke.
•• Paldiski linnapea Mare Leiteni hinnangul ajas tema eelkäija oma kaebusega sadama vastu kiusu.
•• Möldri kaebus sunnib keskkonnaametit eriti tähelepanelikult kontrollima Palsteve poolt alumiiniumoksiidi laadimiseks loodud tingimusi, kinnitas õhuspetsialist Ahti Türn.
•• Saasteloa taotlus hõlmab näiteks alumiiniumi, mis on puhtal kujul ohutu, kuid muutub peenikese tolmuna ohtlikuks, sest kahjustab inimest mehaaniliselt. Kustutatud lubi võib osutuda surmavalt ohtlikuks.
Kolmteist õhku paisatavat ainet
Töödelda tahetakse sadu tuhandeid tonne
•• Ained, mille Paldiskis õhku paiskamiseks Palsteve terminal luba taotleb, on keskkonnaameti andmeil alumiinium, arseen, kustutamata lubi, kaadmium, kroom, vask, fluor, raud, magneesium, mangaan, seatina, puidu- või killustikutolm ja muu tolm.
•• Aastas kavatseb Palsteve töödelda 120 000 tonni kaltsineeritud alumiiniumi, 81 000 tonni liitväetisi ja 72 000 tonni puidugraanuleid. Defluoreeritud fosfaate võiks terminalist läbi käia igal aastal 60 000 tonni, teravilja, sh maisi 36 000 tonni.
•• 2007. aastal algatas keskkonnainspektsioon Palsteve kohta väärteomenetluse, sest firma laadis alumiiniumoksiidi, ehkki talle oli teatatud, et ilma välisõhu saasteloata on alumiiniumoksiidi ümberlaadimine keelatud. Inspektsiooni huviorbiiti sattus Palsteve teadete tõttu, mis kõnelesid peenikese valge tolmu levimisest. Riigikohus lõpetas hiljem väärteomenetluse.
