Paldiskist saab kinnisvara soodsalt kätte

Paldiskis saab praegu korraliku kolmetoalise korteri soetada poole miljoni krooni eest.

Paljude jaoks seostuvad Paldiskiga tühjad elumajad, varemetes sõjaväe tondilossid, aukus teed  ja kuritegevus. Tänane Paldiski pole aga kindlasti enam sama linn, mis 90ndate aastate keskel.

Linn on korda saanud, lagunenud ja tühjad majad on lammutatud või korda tehtud. Nõukogude armee tondilossidest on saamas turismimagnetid. Majandusliku jõukuse kasvuga on linna tulnud elu – kauplused, majutus-, toitlustus- ja teenindusasutused.

Paldiski asub ilusas kohas ja loodusesse puhkama sõita on kohalikul lihtsam kui näiteks Tallinna või Tartu inimesel.

Kõik see on loonud Paldiskist ihaldatud elupaiga eeskätt hinnatundlikumale kinnisvaraostjale. Paldiski eluruumide hinnad on teiste sarnases seisus linnadega võrreldes veidi odavamad. Seda eeskätt linna suhtes levinud eelarvamuste pärast.

Näiteks kahetoalise renoveeritud korteri saab Paldiskis kätte ca 450 000 krooniga. Suuremate, neljatoaliste heas seisukorras korterite hinnad algavad 700 000 kroonist. Näiteks Keilas või Sauel maksavad sarnased korterid vähemalt kaks korda rohkem.

Paldiski kinnisvaraturg on väike ja juba mõõdukas ostuhuvi toob kaasa hinnatõusu. Nii et huvilistel tasub kiirustada.

Kaubandus- ja teeninduspindade osas meenutab Paldiski tavalist Eesti väikelinna – pakkumisi ja ka huvilisi on turul vähe. Küll aga on Paldiski huvipakkuv piirkond suuremate tööstus-, kaubandus ja transiidiettevõtete jaoks, keda linnas ka suuremal hulgal tegutseb.

Usun, et lähiajal jätkub Paldiski areneng senisest veelgi jõulisemalt. Suur-Tallinna tunnetuslikud piirid muutuvad järjest laiemaks ja ulatuvad Lääne suunal juba Keila-Joani.

Paldiski ei saa küll Tallinna osaks, kuid kindlasti muutuvad kahe linna seosed senisest tihedamaks. Eeskätt rongiliikluse tihenemine tooks kaasa suurema huvi sealse kinnisvara vastu.

Ostjatele negatiivse ja müüjatele positiivse asjaoluna kaasneb nende arengutega paratamatult kinnisvara hinnatõus.

Kinnisvara ja töökohad Paldiskis

Tüüpilisemad pakkumised:

•• Sadama tänaval remonti vajav 50ruudune 2-toaline korter –

hind 365 000 krooni.

•• Rae tänaval heas korras 46ruudune 2-toaline korter –

hind 420 000 krooni.

•• Rae tänaval 61ruudune heas korras 3-toaline korter –

hind 580 000 krooni.

Rae tänaval 70ruudune heas korras 4-toaline korter –

hind 700 000 krooni.

Olulisemad tööandjad:

•• Paldiski Lõunasadam (praamiliinid Rootsi, Soome ja Saksamaa sadamatesse;

•• Paldiski Põhjasadam ning nendega seotud majandusettevõtted;

•• TKE Grupp – palkmajadetailide tootmine – 350 töötajat;

•• PLD Marat Õmblusvabrik – 200 töötajat;

•• Eesti Metallieksport;

•• Eesti Rahuvalvejõudude Õppekeskus.

Kommentaar

Jaan Mölder

Paldiski linnavolikogu esimees

Paldiski kinnisvaraturust pole suurt midagi rääkida – meil ehitusbuumi ei ole ja ilmselt niipea ka ei tule. Jääme autoga Tallinnas tööl käivate inimeste taluvuspiirist – 15–20minutilisest sõidukaugusest veerand tundi kaugemale. Seetõttu meil siin kinnisvarahaisid ei tegutse ja suuri kinnisvaraarendusi algatatud pole.

Kellele on maid tagastatud, need müüvad, jagavad krunte, ehitavad endale eramuid. Suurim kortermaja renoveerimine käib praegu ühes endises ühiselamus, kus müüakse ligi 70 korterit, mille ruutmeetri hinnad on umbes 10 000–13 000 krooni ringis. Selles oktoobris-novembris valmivas majas on enamik korteritest minu teada müüdud või broneeritud.

Paldiski eeliseks on hea transpordiühendus pealinnaga – rongid, bussid, marsruuttaksod. Võibolla kunagi jõutakse ehitustegevusega mööda rannikut ka Paldiskini, kuid Tallinna lähistel on veel nii palju logistiliselt paremini paiknevat vaba maad, et see võtab aastaid. Samas on paar-kolmsada elamukrunti Paldiskis lähiajal müüki tulemas.

Kinnisvarahinnad on kõikuvad – kahetoalise korteri hind võib olukorrast sõltuvalt kõikuda mõnekümnest tuhandest poole miljoni kroonini. Renoveeritud korterite ostjad on enamasti mujalt pärit, kohalikul elanikul pole lihtsalt mõtet ümber kolida, pigem tasub oma korteris remont teha.

Paldiski elanikkond on viimase kümne aasta jooksul seoses vene sõjaväelaste lahkumisega mitme tuhande inimese võrra vähenenud. Praegu läheneme 5000-le, paari aasta pärast loodame, et elanike arv on kasvanud 6000–7000 inimeseni. 

Oma osa annavad elanikkonna suurenemisele kindlasti linna ettevõtted, kellel juba praegu on töökätest puudus. Lahendusi on mitmeid – ettevõtted värbavad töölisi mujalt Eestist, garanteerivad nende eluasemelaenud või annavad neile ise laenu korteri ostmiseks ja lahendavad sellega elukoha mure. Meil on veel endisi ühiselamuid, mida saab renoveerida. Omavalitsus üritab ka kaasa aidata.

Küsitles: Aivo Vahemets