„Kuigi töötasuga rahulolu juures on väga oluline selle suurus ja töötaja majanduslik toimetulek, mängivad tähtsat rolli ka töötajate tunnustamine ning see, kuidas töötasustamisest räägitakse,“ ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Rohkem kui pooled (56%) oma töötasuga rahul olevad töötajad märkisid, et tööandja tunnustab neid heade töötulemuste eest. Palgaga rahulolematutest saab tubli töö eest kiita vaid veerand (25%), ligi pooled (43%) jäävad aga tunnustusest ilma.

Suhteliselt hästi tasustatud, aga rahulolematute töötajate vastused erinesid madalama palgaga rahulolevate töötajate vastustest kõige rohkem just tunnustuse osas. Kiituse puudumine väljendub töötaja rahulolematuses palgaga ja tema soovis saada lisapingutuse eest eelkõige rahalist lisatasu.

Töötasuga on rohkem rahul need töötajad, kes tajuvad selle suurust õiglasena nii organisatsioonisiseses kui ka -välises võrdluses. Palgaga rahul olevatest vastajatest leidis üle poole (64%), et see on õiglane ning vastab nende oskustele ja tööpanusele. Samas töötasuga rahulolematutest pidas enamus (86%) seda ebaõiglaseks ning nende oskustele ja panusele mittevastavaks. Oma palka hindas konkurentsivõimeliseks üle poole (64%) sellega rahul olevatest vastajatest, rahulolematutest üle kahe kolmandiku (68%) leidis, et neid tasustatakse alla nende turuväärtuse.

Uuringute partneri, tööandja turunduse agentuuri Brandem juhi Paavo Heili sõnul on rahulolematus töötasuga peamine põhjus, miks töötajad soovivad töökohta vahetada. „Kasvavas tööjõupuuduse olukorras on töötajate hoidmise võtmeküsimus, kuidas tasustamisest rääkida nii värbamisel kui ka töö korraldamisel. Rahulolu kujundamisel palga ja töötingimustega on väga oluline sisekommunikatsioon ning organisatsiooni oskus end tööandjana turundada,“ lausus ta.