Uberi puhul ei esine ühtegi faktoritest, millega feministid armastavad palgalõhe põhjendada. Juhtide tasu arvutatakse algoritmi järgi, mis on kõigile juhtidele sama. Palgaläbirääkimisi ei toimu ja palk ei sõltu ka Uberis töötatud ajast.

Samuti ei arvestata seda, kui palju inimene nädalas tööd jõuab teha - rohkem sõites teenib muidugi rohkem, aga iga sõidu eest saadav tasu ei sõltu tööandja hinnangust juhi tublidusele. Lisaks ei diskrimineeri kliendid naisjuhte - uuringus kontrolliti, kas kliendid tühistavad rohkem sõite, kui näevad oma mobiiliekraanil, et juht on naine. Seda aga ei tuvastatud.

Palgalõhel kolm põhjust

Esiteks - teenistus sõltub sellest, mis piirkonnas ja mis ajal sõita. Mehed sõidavad rohkem kõrge tasuga piirkondades, milleks Tallinna näitel oleks vanalinn reede õhtul. See eelistus annab palgalõhest ligi viiendiku.

Teiseks - kogemus. Kogenud juhid teavad, kuidas sihtpunkti kõige efektiivsemat teed pidi jõuda. Samuti mõistavad nad, millal on mõistlikum sõidust üldse keelduda. Meesjuhtidel koguneb rohkem kogemust, kuna nad sõidavad iganädalaselt rohkem, samuti on väiksem tõenäosus, et nad lõpetavad sõitmise üldse. Uuringust selgus, et juhid, kes on teenindanud üle 2500 kliendi, teenivad tunnis 14% rohkem kui nood, kes on teinud alla 100 sõidu. Kogemuse erinevus annab palgalõhest ligi kolmandiku.

Kolmas põhjus on eriti huvitav. Kui esimese kahe faktori poolt tekitatud palgalõhe välja arvata, saab ülejäänut seletada vaid ühega - sõidukiirus. Kiiresti sõites saab juht päeva jooksul teha rohkem sõite, ehk teenida rohkem raha. Sõidukiiruste erinevus annab kogu palgalõhest lausa 50 protsenti.

Naisi oli uuritud juhtide seas 27.3 protsenti ehk veidi üle poole miljoni.