Palgavaesus toob maksumaksjale sadu miljardeid lisakulu aastas

 (17)

McDonald'si töötajad kõrgemat palka nõudmas.
McDonald'si töötajad kõrgemat palka nõudmas.Foto: Scanpix, AP

Madalad palgad ning tõsiasi, et täiskohaga tööl käiv inimene selle eest saadava tasu eest endale inimväärset elu ei saa lubada, pole vaid Eesti probleem. Samasugune on elu ka Ameerikas, maailma suurimas majanduses, kus palgavaesus läheb maksumaksjale maksma sadu miljardeid dollareid aastas.

Jätkuvalt madalad palgad lähevad töötavatele peredele makstavate toetuste kaudu maksumaksjale maksma ligikaudu 153 miljardit dollarit aastas. Sellest 25 miljardit riiklikul tasandil, selgub aprillis avaldatud California ülikooli tööjõu ning hariduse analüüsikeskuse uuringust.

Keskmise ameeriklase reaalpalk tunnis oli 2013. aastal vaid 5 protsenti kõrgem kui 1979. aastal. Aastakümneid kestnud palgakärped ning tervishoiutasude vähendamised on viinud selleni, 73 protsenti riiklike ning föderaalvalitsuste toetusprogrammidega seotud kuludest läheb töötavatele perekondadele ning maksumaksjad peavad enda kanda võtma suure osa USA madalapalgalise tööga seotud varjatud kuludest.

„Kui ettevõtted maksavad oma töötajatele liiga vähe, sõltuvad viimased oma baasvajaduste täitmisel riiklikest toetustest,“ selgitas uuringu kaasautor, ülikooli tööjõukeskuse juht Ken Jacobs, lisades, et see tekitab riigile väga märkimisväärseid kulusid.

Seotud lood:

Uuringust selgub, et toetuste summad on Californias 3,7 miljardit, New Yorgis 3,3 miljardit ja Texases kaks miljardit aastas.

Loe veel

Riiklikest toetustest sõltuvad väga laia ringi erialade esindajad. Kiirtoidukettide töötajatest on toetuste vajajaid 52%, lastehoius 46% ning toetustest sõltuvad isegi osakoormusega ülikooli töötajad (25%).

Jacobsi sõnul 2003-2013. aastal 70% USA madalapalgaliste töötajate palgad ei tõusnud või isegi langesid. Samal ajal vähenes tööandjatelt terviskindlustusraha saavate ameeriklaste arv ligi kümne protsendipunkti võrra 67 protsendilt 58 protsendi tasemele.
Kurbloolisus USA palgavaesuse juures on, et firmad, mis oma töötajatele väga madalat palka maksavad, teenivad hiigelkasumeid ning aktsionäride tulu muudkui kasvab. See on omakorda USAs vallandanud arutelud, kas mitte suurfirmad abamõislikult ahneks ei ole läinud.

Uuringus märgitakse, et vaatamata sellele, et riigi mõned suuremad ja kasumlikumad ettevõtted nagu jaemüügikett Walmart ja kiirtoidufirma McDonald’s on oma töötajate palku veidi tõstnud, ei ole see sugugi piisav ning palgad jäävad armetult inflatsioonile jalgu.

Uuringu kokkuvõttes märgitakse, et kõrgemad palgad tooksid riigile ning föderaalvalitsustele suurt kokkuhoidu.

Viimastel kuudel ongi võimud selles suunas tegutsema asunud. California, Colorado, Maine, Oregon ja Washington kaaluvad tunnis makstava miinimumpalga tõstmist 12 dollarile või kõrgemale. Connecticutis töösse andud seaduseelnõu kohaselt hakatakse madalat palka maksvaid ettevõtteid trahvima, kompenseerimaks selliste ettevõtete riigile tekitatud kahju.
Demokraatide tuleva aasta riigieelarve ettepanek näeb ette suurfirmade maksusoodustuste tühistamise, kui nad ei tõsta töötajate palka vähemalt inflatsiooniga võrdses määras.

Jacobs märkis, et ettevõtete makstavad kõrgemad palgad päästaksid töötavad pered vaesusest ning lubaks riigil maksuraha efektiivsemalt kasutada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare