Nimelt kannatab lendude hilinemise, tühistamise ja ülebroneerimise tõttu igal aastal üle 26 miljoni inimese. Rohkem kui 8-l miljonil neist on õigus nõuda kompensatsiooni, aga kõigest 2% ehk ligikaudu 160 000 saavad vääritud hüvitist, kirjutab CNNMoney.

Euroopa Liidu regulatsioonide järgi peab kompenseerima kõik juhtumid, mil lend hilineb üle kolme tunni. Võttes seda arvesse, on ainuüksi Manchesteri lennujaamas välja maksmata kompensatsioonide summa kümneid miljoneid naelu.

Tihtipeale pole aga reisijatel aega ega tahtmist lennufirmadelt hüvitisi nõuda ning lepitakse kinkekaardi või tasuta öömajaga, kuigi neil võib seaduse kohaselt olla õigus rohkemale.

„Kui lennuliin teatab, et lend jääb ilma tõttu ära, peavad nad seda ka tõestama," ütleb idufirma kaasasutaja Nicolas Michaelsen. Kuna tavakodanik ei soovi kahjunõuet kohtus lahendada, tuleb appi AirHelp.

Mis on AirHelp?

AirHelp on taanlaste poolt 2013. aastal asutatud veebipõhine õigusabi pakkuv idufirma. Ettevõte on rahade väljanõudmisel olnud niivõrd edukas, et Taani rahvusliku lennuliinide ühingu hinnangul võib tulemuseks olla lennufirmade piletihindade kasv.

AirHelp on kokku välja nõudnud üle 15 miljoni dollari, keskmine kompensatsioon on üle 450 dollari reisija kohta. Suurim kahjunõue, 19 000 dollarit, tehti 29 Copenhageni keskkooliõpilase poolt.

Kuidas teenus töötab?

AirHelp on täielikult automaatne süsteem, mis kontrollib kahjunõude õigsust nii lennuinfo kui ka lennuliikluse kontrolli andmete abil.

Peale AirHelpi telefonirakendusse või veebilehele info sisestamist, saab reisija mõne minutiga teada, kas neil on õigus nõuda lennufirmalt kompensatsiooni.

Kui AirHelp ei suuda raha välja nõuda, ei maksa kasutaja teenuse eest midagi. Kui aga protsess on edukas, võtab idufirma hüvitisest 25% teenustasuna.

Raha nõudmine

32-aastase Michaelseni sõnul kulub raha väljanõudmisele keskeltläbi 4 kuni 10 nädalat: „Vahel saame raha kätte kahe minutiga. Vahel peame selleks asja kohtusse viima." Sellest tulenevalt kuulub AirHelpi 70-liikmelisse kollektiivi 15 advokaati.

„Kui me laieneme uude riiki, siis peame mitme kahjunõudega kohtusse minema, et näidata enda kohalolu ja tõsiseltvõetavust. Kui see tehtud, austatakse AirHelpi rohkem," selgitas kaasasutaja.

Reisijad pole ainsad, kes teenusest kasu saavad

Michaelseni sõnul võiksid lennuliinid säästa umbes 324 miljonit dollarit aastas, kui nad kasutaksid AirHelpi tehnoloogiat kahjunõuetega tegelemisel.

Hetkel tegelevad lennuliinid nõuete töötlemisega manuaalselt ning sellele kulub palju aega, tagajärjeks mahajäämus. AirHelpi andmetel on lennufirmadel viimasel kolmel aastal esitatud kahjunõuete eest välja maksmata 10 miljardi dollari väärtuses kompensatsioone.

Kus on võimalik AirHelpi kasutada?

Artiklit lugedes, on kindlasti tekkinud küsimus, kas teenust on võimalik kasutada ka Eestis?

AirHelpi veebilehe sõnul saavad raha nõuda kõik, ka mitte Euroopa Liidu kodanikud, kelle lennu alg- või lõpp-punkt on Euroopa Liidus (või Norras, Šveitsis, Islandil) ning lennufirma on registreeritud Euroopa Liidus (lisaks ka Norras, Šveitsis, Islandil). Kodakondsus ei mõjuta sinu õigusi, mille on sätestanud Euroopa Liidu Nõukogu.

Vaata ka AirHelpi kodulehte siit.