Selline tõus on tavapärane, kuna toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, seisab statistikaameti blogis.

Möödunud aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes kaupu 446 miljoni euro eest, seega jäi kauplustesse elaniku kohta keskmiselt 338 eurot. See on ligi viiendiku rohkem kui novembris.

Jaekaupmeeste jaemüügi kasvust suurima osa ehk 66 protsenti andsid suured toidukauplused (nn super- ja hüpermarketid), kus on ülekaalus toiduainete, jookide ja tubakatoodete müük, kuid kus müüakse ka tööstuskaupu.

Nendes kauplustes kasvas jaemüük novembriga võrreldes 27 protsenti, mis näitab, et jõulukingitusi ostetakse ka neist poodidest, kus sooritatakse oma igapäevased toiduostud.

Populaarseks osutusid detsembris ka spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist. Neis kauplustes suurenes jaemüük novembriga võrreldes 38 protsenti, kogu jaemüügi kasvust andsid need poed ligi 17 protsenti.

Detsember on aasta edukaim kuu ka Läti ja Leedu jaekaupmeestele, kui müük teeb sarnaselt Eestile suurima kuise hüppe. 2013. aasta detsembris kasvas nii Läti kui ka Leedu jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades eelmise kuuga võrreldes kummaski ligi 17 protsenti, Eestis oli müügitulu kasv mõnevõrra aeglasem – 15 protsenti.

Kui võrrelda Balti riikides jaekaubandusettevõtete müügitulu elaniku kohta, siis Eestis oli see 2013. aasta detsembris 391 eurot, mis oli 45 protsenti suurem kui Leedus (269 eurot) ja 32 protsenti suurem kui Lätis (297 eurot).

Siinkohal toob statistika amet ühe peamise põhjusena välja Eesti suurema keskmise brutokuupalga, mis oli 2013. aasta neljandas kvartalis 46 protsenti suurem kui Leedus ning 34 protsenti suurem kui Lätis.