Paljud Eesti ettevõtted avastavad homme, et nad ei saa enam börsitehinguid teha

 (8)
Paljud Eesti ettevõtted avastavad homme, et nad ei saa enam börsitehinguid teha
rahaFoto: Scanpix/Reuters

Homme jõustub Euroopa Liidus superregulatsioon MiFID II ja kaasnevad regulatsioonid, mille nimel on pangad ja varahaldusfirmad kõvasti vaeva näinud. Väärtpaberitega tegelevad Eesti ettevõtted avastavad homme, et kui neil LEI-koodi pole, siis tehinguid nad teha ei saa.

See mõjutab pea kõiki varaklasse alates aktsiatest kuni tooraineteni ning selleni, kuidas investorite raha juhitakse.

EL pangad ja varahaldusfirmad on kulutanud enam kui kaks miljardit dollarit, et valmistuda MiFID II-ks, mis jõustub 3. jaanuaril. Ülereguleerimise tunnustega regulatsiooni kohta ütlevad regulaatorid, et see kaitseb investoreid, suurendab läbipaistvust ja taastab usalduse finantsturgudesse, mis sai tugeva löögi 2008. aasta üleilmse finantskriisi näol.

Koos lisadega on MiFID II ligi 7000 leheküljeline lugemine. See on viis korda paksem suurvorm kui Tolstoi „Sõda ja rahu“, mille esimene trükk oli vaid 1225-leheküljeline, võrdleb Bloomberg.

Et regulatsiooniga tahetakse haarata kõike, kulus suurvormi loomisele seitse aastat. Sellega üritatakse reguleerida, kuidas tasutakse investeerimisanalüüsi eest, kuidas tehinguid dokumenteeritakse ja korraldused täidetakse ning kuidas maaklerid jagavad informatsiooni, samuti seda, kuidas leitakse parim hind ning tasutakse üksteisele.

Mis juhtub analüüsidega?

LHV foorumis kirjutati, et Swedbank hakkab sellest aastast võtma klientidelt 5000 eurot pluss käibemaks investeerimisanalüüside eest ning selle eest saab ka otse suhelda analüütikutega.

Seotud lood:

Õnneks ei tähenda see, et väikeinvestorid jäävad üldse analüüsita või peavad selle eest maksma tohutuid summasid, kinnitasid nii Swedbank kui SEB.

„Tõepoolest, 3. jaanuarist 2018 hakkab kehtima teine finantsinstrumenditurgude direktiiv ehk MiFID2, mis muuhulgas reguleerib seda, kuidas pangad peavad jagama teavet Euroopa Majanduspiirkonna aktsiaturgude kohta. Swedbanki jaekliendi jaoks ei muutu just palju – meie artiklid aktsiaturgude analüüside kohta on alates jaanuarist tasuta kättesaadavad blogi https://kukkur.swedbank.ee vahendusel,“ ütles Swebankis kommunikatsioonispetsialist Kristel Peterson. „Institutsionaalsed kliendid jäävad edasi saama regulaarseid kommentaare ja soovitusi aktsiate ja turgude kohta, eelvaateid emitentide tulemuste kohta, lisaks jääb klientidele otsejuurdepääs analüütikutele jne. Hind kujunebki vastavalt sellele, milliseid lisateenuseid klient vajab.“

„Tavainvestorist lõppkliendi jaoks olukord tasustamise osas ei muutu,“ lausus SEB kommunikatsioonispetsialist Evelin Allas. „Mis puutub institutsionaalsetesse investoritesse, siis analüüside tasulisus sõltub sellest, milline on konkreetse institutsionaalse kliendi tegevus Mifid2 mõttes ja kas temale teenuste osutamisel on SEB kohustatud regulatsioonist tulenevalt eristama analüüsitasu ja korralduste täitmise teenustasu."

"Olukord muutub nende klientide jaoks, kes on ise investeerimisteenuste osutajad ja kes tahavad saada analüüse. Nende klientide puhul hakkab SEB korralduse täitmise teenustasude kõrval eraldi välja tooma ja võtma tasu analüüside eest. Siis on neil investeerimisteenuse osutajatest institutsionaalsetel klientidel võimalik tõendada, et nad ei saa SEB-lt tasuta analüüsi, vaid maksavad selle eest nii, nagu tasude ja hüvede (inducements) regulatsioon nõuab. Institutsionaalsete klientidega tehakse individuaalsed kokkulepped," märkis Allas.

Kogu selle analüüsi maksmise teema tuli regulatsioonist, kus tahetakse, et klient saaks aru, mis ta maksab tehingukorralduste täitmise ja mida analüüsi eest. Näiteks peavad nüüd fondijuhid maksma analüüsi eest. Nad ei saa enam tasuta helistada oma lemmikanalüütikule, et uurida, mis aktsiad on popid või näiteks kuidas brexiti arengud mõjutavad nende portfelli. Nende epostkastid võivad tühjaks jääda, kuigi nad on harjunud saama igapäevaselt erinevatest analüüsimajadest sadu analüüse.

MiFID2 loogiga kohaselt peavad investeerimispangad küsima klientidelt eraldi tasu analüüsi ja maaklerteenuse eest, et vältida huvide konflikti. See võib tähendada, et mõned analüütikud kaotavad töö.

MiFID2 raames peavad väärtpaberiinvesteeringuid tegevad ettevõtted taotlema LEI-koodi. Selle eest võetakse igaaastast tasu. Kui 3. jaanuaril pole väärtpaberitesse raha paigutavatel ettevõtetel seda koodi, siis ei saa nad väärtpabereid osta ega müüa ning ka tuletisinstrumentidega tehinguid teha.

Loe veel

Eestis peaks hinnanguliselt olema kood umbes 15 000 ettevõttel, kuid värske seisuga on ainult 2165 Eesti ettevõtetel see kood. Ei maksa eeldada, et neid koode väljastatakse kiiresti.

Väärtpaberivahendajad peavad hakkama järelevalveasutustele saatma kõigi tehingute infot praktiliselt reaalajas, sealhulgas infot hinna ja kauplemiskoguse kohta. Võlakirjakauplejad peavad esmakordselt ajaloos teatama finantsturgude osaliste oma tehingutest ja seda juba 15 minutit pärast tehingu toimumist. Maaklerid ja investeerimisjuhid peavad salvestama kõik kliendiga kõnelused ja säilitama neid vähemalt viis aastat.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare