Komisjoni esimees Kalle Palling kirjutas täna hommikul Twitteris: "ELAK otsustas: FTT-ga Eesti jaoks lõplikult kõik. Me ei osale finantstehingute maksu tõhustatud koostöös ja FTT meile ei laiene."

Sisuliselt tegi Eesti selle otsuse juba detsembri alguses Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (Ecofin) kohtumisel Brüsselis, kus lepiti kokku mõned finantsteenuste maksu puudutavad detailid, kuid Eesti otsustas toona viimasel hetkel end sellest plaanist distantseerida.

Kümme euroala riiki jõudsid detsembris mõnes finantsteenuste maksu puudutavas küsimuses kokkuleppele ning leppisid kokku, et lõplikud detailid saavad selgeks tuleva aasta keskpaigaks. Kohtumisel osalesid 11 riigi rahandusministrid, kuid Eestit esindanud Sven Sester loobus kokkuleppele oma allkirja panemisest.

"Eesti jaoks on FTT kompromissid kaugenenud algsetest eeldustest - madal maksumäär, lai maksubaas. Eesti tänasest väljas, 10 riiki jätkavad," põhjendas Sester toona.

Jätkab 10 riiki

Seega toetab finantstehingute maksu nüüd vaid kümme riiki: Austria, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia.

Euroopa Komisjon avaldas 28. septembril 2011. aastal ettepaneku finantstehingute maksu kehtestamiseks Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, kuid selles ei saavutatud kokkulepet.

2013. aastal pärast Kreeka ja teiste riikide võlakriisi otsustasid 11 riiki alustada arutelusid finantstehingute maksu ühtse süsteemi loomiseks, et tagada liikmesriikide fiskaalne jätkusuutlikkus, suurendada Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust ja vältida konkurentsimoonutusi erinevate majandussektorite vahel.

Esialgse ettepaneku kohaselt sooviti koguda maksu kõigilt finantsinstrumentidega tehtavatelt tehingutelt, kui vähemalt üks tehinguosaline asub ELis.

Võlakirjade ja aktsiatega tehtavate tehingute maksumäär oleks olnud 0,1% ja tuletislepingute maksumäär 0,01%. See oleks toonud Komisjoni hinnangul sisse umbes 57 miljardit eurot aastas.

Finantstehingute maksuga sooviti maksustada eelkõige 85% finantsinstitutsioonide vahel toimuvatest tehingutest, kodanikke ja ettevõtjaid otseselt ei oleks maksustatud.