Mäletatavasti avalikustas rahvusvaheline uuriva ajakirjanduse konsortsium (ICIJ) 2016. aasta kevadel meediale uurimistöö, mis põhines üle 11,5 miljonil Panama õigusabifirmast Mossack Fonseca lekitatud dokumendil. Viimased puudutasid circa 200 000 ettevõtet. Dokumendid olid õigusabifirmas loodud ajavahemikus 1970-2016. aasta algus.

Kokku lekkis nüüd 1,2 miljonit dokumenti. Neist vanimad on pärit 2016. aastast ja uusimad 2017. aasta detsembri lõpust. Praeguse lekke puhul kirjutab Postimees, et andmekogus on ligikaudu 5000 Eestit puudutavat dokumenti ja e-kirja.

Mainitud 1,2 miljoni dokumendi puhul on aga suures osas tegemist kaost meenutava kirjavahetusega Mossack Fonseca töötajate, pankurite, raamatupidajate ja juristide vahel, mis järgnes eelmisele lekkele. Mossack Fonsecale saabus palju e-kirju murelikelt klientidelt, kes nõudsid vastuseid, miks nende dokumendid lekkisid. Nõuti aru, kui konfidentsiaalsed ja murettekitavad materjalid avalikkuseni jõudsid.

Ilmselt ei osatud esimeses vihahoos arvestada, et ka need kirjad jõuavad hiljem avalikkuseni. Väljaanne CBC kirjutab, et näiteks üks Prantsusmaalt pärit finantsnõustaja kirjutas firmale: "Nõuan, et te kustutate minu nime kõikidest failidest."

Kui 2016. aastal ütles firma ICIJ-le, et nad kontrollivad kõikide uute ja potentsiaalsete klientide taustu isegi põhjalikumalt kui igasugu reeglid ja nõuded ette näevad, siis uued lekkinud dokumendid näitavad, et Fonsecal ei olnud tihtilugu aimugi nende teenuste lõppkasutajatest. Veel kaks kuud pärast esimest leket ei suudetud tuvastada üle 70 protsendi 28 500 ettevõttest, mis olid registreeritud Briti Neitsisaartel ning ka Panama kohta ei teatud 75 protsendil juhtudest ehk 10 500 ettevõttest, kes on nende taga päriselt. Kirjavahetused näitavad firma töötajate paanikat ja ärritust taolise piinliku ja naeruväärseks muutunud asjaajamise suhtes.

Pärast 2016. aasta leket taheti hakata üle kuulama ka ajakirjanikke erinevatest riikidest, kes olid Panamasse skandaali kajastama tulnud. Nii kirjutab näiteks üks Šveitsi nõustaja, Nicole Didi Mossack Fonsecale, et ta peab lubamatuks, et tema kohta ilmuks artikkel Prantsuse ajalehes Le Monde. "Kas te saate midagi teha, et mu nime kuskil ei mainitaks? Sellega on väga kiire!"

2016. aastal selgus, et paljud riigipead, poliitikud, ärimehed, rahvusvaheliselt tuntud kurjategijad ja sportlased on Mossack Fonseca abil varjanud oma varasid maksuparadiisides. Panama paberite skandaali tõttu astus tagasi näiteks Islandi peaminister Sigmundur Gunnlaugsson.

2016. aasta mais kajastas Ärileht, et ICIJ avalikustas Panama paberite projekti raames ülisuures mahus dokumente, kust käivad läbi mitmed tuntud Eesti nimed. Kokku avaldati ka 108 Eestiga seotud juriidilise ja füüsilise isiku nime. Meenutuseks: neid näeb SIIT.