Mees uuris pandimajade tegevust nii pealinnas kui ka maakonnakeskuses Rakveres ja otsustas raha välja laenates hakata endale pensionilisa teenima. Teadaolevalt on ta ainus, kes Lääne-Viru maapiirkonnas sel alal tegutseb.

Hanninen on veendunud, et laenuteenuse nõudlust on ka maarahva seas, sest rahal on kombeks ootamatult otsa saada. Kuid Rakverre panka sõita on siit 40, Tartusse 120 ja Tallinna 140 kilomeetrit, alati pole ka pangaarvel vajalikku summat. Aastaid tagasi töötas Laekveres Ühispanga sularahaautomaat, kuid üsna pea see suleti, kuna maarahvas ei võtnud nõutavas koguses sularaha välja.

Laekvere vallavanem Aarne Laas tunnistas, et riigiametnikuna on tal sellise teenusliigi suhtes raske seisukohta võtta. Midagi erakordset polevat linnas asuvas pandimajas, kuid maal on inimesed äraootaval seisukohal. "Las proovib, kuid ise ma sinna küll raha laenama ei läheks, eelistan siiski pankades pakutavat," sõnas Laas. Ta kahtles, kas inimesed hakkavad oma asju raha vastu vahetama, pigem otsitakse abi naabritelt või tuttavatelt. "Mõttetu ettevõtmine," nentis ta.

Laekvere elanik Helve Soon on pandimaja suhtes positiivselt meelestatud, kuigi ise ta väldiks selle kasutamist nii kaua kui võimalik. Võib-olla alles viimases hädas läheks sealt raha küsima. "Pandimaja kasutamine on igaühe vaba valik, aga eks maainimesel peavad olema linlastega samasugused võimalused," kinnitas ta.

Raha vastu pandiks korter

Kõige enam pakutakse raha vastu mobiiltelefone, ehteid, jalgrattaid, majapidamistarbeid. Hannineni kinnitust mööda sobib pandimajja tuua kõik, mis omab turuväärtust, alates kodutehnikast kuni kinnisvarani. Nii pakkus üks inimene raha vastu pandiks kahetoalist korterit Rakveres. Tahtis saada selle eest vähem kui 50 protsenti turuväärtusest ehk 100 000 krooni. Nii suurt summat polnud Hanninenil aga välja anda ja seepärast tehingut ei toimunud.

Vanemad inimesed toovad peamiselt ehteid, nooremad mobiile. Kliente on igasuguseid. Viinapudeli ihalejaist kuni äkitselt rahahätta sattunud pensionärideni välja. Kuni 1000-krooniste laenude puhul on intress üks protsent päevas. Nii saab klient 1000-kroonise eseme eest 300 krooni, kuu aja pärast välja ostes tuleb tasuda juba 400 krooni. Riideid ei taha pandimaja omanik vastu võtta, pole tulus ja lähevad veel koitama.

Noored eelistavad laenata suuri summasid

•• Pärnus Rüütli tänavas asuv Aleksi Äri OÜ Pärnu pandimaja on tegutsenud üle kümne aasta ja tegeleb ainult väärismetalliga. Pandimaja juhataja Aleksei Sorokin ütles, et olulisi muutusi viimaste aastate käibes pole ta täheldanud, üsna kindel on olnud ka pandimaja klientuur. Osa neist on pensionärid, kes toovad ehteid panti, et saada söögiraha. Ärimehed vajavad rahatuge oma ettevõtmistele. On ka selliseid, kes käivad kasiinos ja vajavad selleks lisakroone. Noored soovivad väljaminekuteks ja ettevõtmisteks suuremaid summasid kui vanad.

•• Kuna kliendid on aastate jooksul põhiosas samad olnud, tunnevad pandimaja töötajaid neid nime- ja nägupidi. Ka raha vastu hoiule antavad esemed võivad pandimajja sattuda korduvalt. Sorokini hinnangul ostavad panditud eseme tagasi vähemalt 90 protsenti inimestest, ühe kuu hoiutasu on 18 protsenti.