Pandipakendi juht Kiisleri plaanist: teoorias saaks ühtse panditagastussüsteemi Lätiga luua, aga kes maksma hakkab?

Pandipakendi juhi Kaupo Karba sõnul oleks keskkonnaminister Siim Kiisleri väljakäidud Eesti-Läti ühtne pandipakendisüsteem küll teoorias võimalik, aga praktikas on selle käimalükkamine vägagi komplitseeritud.

"Tagatisrahasüsteemid on välisel vaatlusel sarnased nii Eestis, Lätis, Leedus kui Skandinaavia maades. "Tagatuba" on aga väga erinev. Ühtne süsteem on teoorias võimalik, aga kas ka praktikas, on eraldi küsimus," märkis Karba.

Tema sõnul võib Kiisleri plaan küll keskkonna saastamist vähendada, aga probleemikohta on - kes maksab?

"Lõppkokkuvõttes on tagatisrahasüsteemi loogika on ju selles, et pakendite turuletooja maksab. Nüüd paisatakse pakendid müüki Lätis, aga kokkukogumise ja taaskasutamise kulud peab Eesti katma," märkis ta.

Isegi praegu levinud juhul, kui Eesti tootjad alkoholi Läti piirile müüvad, ei maksa nad nende pakendite eest Eesti tagatisrahasüsteemile.

Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb ettepaneku asuda välja arendama Eesti ja Läti ühtset pandipakendisüsteemi. See tähendaks, et Lätis ostetud joogitaara saab tagastada Eestis ning vastupidi.

„Eesti ja Läti vaheline joogikaubandus raugevat ei näi, pigem vastupidi. Tagastamisvõimaluseta taara kuhjub ning see mõjub halvavalt meie praegu hästi toimivale pandipakendisüsteemile ning jäätmekäitlusele laiemalt,“ selgitas Kiisler Eesti-Läti valitsuskomisjonile tehtavat ettepanekut. „Et Lätis on pandipakend praegu planeerimisjärgus, siis on hea aeg luua ühtne süsteem.“