"Trend on endiselt, et võlgnevuste ja äravõetud varade mahud lähitulevikus kasvavad veelgi," kinnitas Delfile Nordea Finance Estonia juhatuse esimees Silver Kuus.

Ka SEB Liisingu juhi Indrek Julge sõnul on suundumus kindlalt negatiivne ja võlgu olevat klientide ja lepingute hulk ja suhe portfelli kasvab.

"Tükiliselt võrrelduna on eraisikute võlgnevusi rohkem, summaliselt aga äriettevõtete võlgnevusi, kuna need on summaliselt suuremad," märkis Swedbanki liisingu divisjoni direktor Gunnar Toomemets. Sarnane suhe on ka SEB Liisingus ja Nordeas.

Silver Kuusi sõnul on üle 60 päeva võlgnevuses olevate ja äravõetud autode summeeritud maht kokku kogu liisinguportfellist sõltuvalt liisingufirmast vahemikus 2,5-5 protsenti. SEB teatel oli neil eelmise aasta lõpu seisuga üle 60 päeva võlgu olevate autoliisingute protsent 0,8 kogu autoliisingu portfellist, kuid uuemaid andmeid ei saa seoses börsiettevõtte staatusega avaldada.

Võlgu ollakse nii tavaliste kui luksautode eest

Liisinguettevõtete hinnangul ei saa välja tuua ühtegi kindlat autoklassi, mille maksete tasumisega tullakse selgelt kehvemini toime. "Võlgu ollakse läbivalt nii väike, keskklassi kui suuremate luksusautode eest," mainis Kuus.

Nordea Liising on ka märganud, et proportsionaalselt on enam võlglasi nn teise ringi liisingu klientide hulgas ehk inimeste seas, kes on liisinud kasutatud auto.

Viimase paari aasta jooksul auto liisinud inimeste olukord on selle võrra raskem, et väikese sissemakse ja suure jääkväärtusega liisingute puhul on nende auto liisingu jääkväärtus veel küllaltki kõrge ning tänases turusituatsioonis on see sageli kõrgem ka auto turuväärtusest. "Seetõttu on väga raske autot ilma kahju saamata realiseerida," märkis Julge SEB Liisingust.

"Võib välja tuua küll tendentsi, et suur osa võlgnevuses olevatest liisingulepingutest on sõlmitud vahemikus II poolaasta 2006 kuni II poolaasta 2008. Ehk tegemist on lepingutega, mis sõlmitud kõrgkonjunktuuri ja eelkõige kinnisvara kõrgnõudluse ajal," selgitas Kuus.

Heal ajal hinnati end üle

"Võib küll märgata, et võlgnevusi on rohkem perioodil 2007-2008 sõlmitud lepingutel. See oli periood, kus inimestel läks veel väga hästi ja osad kliendid hindasid oma võimeid üle," tõi sarnase mustri välja ka Toomemets Swedbanki liisingu divisjonist.

"Kõige enam hädas on eraisikutest kliendid, kes on viimasel 2-3 aastal võtnud enda kanda liiga suuri ja mitmeid finantskohustusi, omamata ise sealjuures rahalisi sääste ja reserve mitte nii headeks aegadeks nagu praegu. Hädas on ka eraisikud, kes on viimase kuu jooksul kaotanud töö. Äriklientuuri vallas on enamasti võlgnevuses ettevõtted, kes olid fokuseeritud siseturul teenuste osutamisele või toodete müümisele. Raskemas seisus on üldjuhul ka ettevõtted, kes seotud ehitusega, kinnisvaraga või kestvuskaupade müügiga: mööbel, elektroonika, riided," märkis Toomemets.

"Nimetada võib ehitussektorit, transporti ja kinnisvaraarendust, kuid kuna täna on raske välja tuua sektorit, mis ei oleks majanduskriisi tõttu räsida saanud, siis esineb ka võlglasi pea kõigilt elualadelt," konstateeris Julge SEB Liisingust.