Pangad nõuavad e-residentidele kontode avamiseks riigilt suurt eeltööd ja ettevõtluspiirangute seadmist

 (48)
Katrin Talihärm
Katrin TalihärmFoto: Vallo Kruuser

Pangaliit saatis majandusministeeriumile omapoolsed ettepanekud, kuidas välismaalaste pangakontode probleemi lahendada pärast seda, kui korduvalt on tõusetunud probleem nii e-residentide kui välisinvestorite poolt, kelle sõnul mitte ainult enam ei avata pangakontosid, vaid pangad on asunud klientide arveid ka sulgema.

Pangaliidu ettepanekute hulgast võib leida nõudmisi, et e-resident peab olema valmis esitama väga täpset informatsiooni oma majandustegevuse kohta ning ka soovituskirju oma sihtturgudelt. Niisamuti tahaksid pangad dokumente e-residendi varade päritolu kohta ja soovivad, et ilma sissemakseta ei saaks e-residendid üldse oma firmat siin luua.

Pangaliit alustab oma pöördumist tausta selgitamisega. "Rahapesu ja terrorismi vastane võitlus on riikide ja finantsasutuste rahvusvahelises koostöös jubaaastaid teema, millele pööratakse kasvavat tähelepanu.

Kasvanud on ootused ja täpsemaks muutunud protseduurid, mida finantsasutused rakendavad, et aina keerukamaks ja mastaapsemaks muutuvaid võimalikke rahapesuskeeme tuvastada ja raporteerida. Selles valguses peame esmalt vajalikuks sedastada, et kõigi klientide, nii ka mitteresidentide (kelle hulkakuuluvad ka e-residendid) osas tehtav tunne-oma-klienti põhimõtete järgimine ja majandustegevuse igapäevane jälgimine on hädavajalik töö.

Pangad teevad selles valdkonnas kõik võimaliku, et täita seadustes toodud nõudmisi, vastata kodumaiste ja Euroopa Liidu tasandi regulaatorite ootustele ning kaitsta olemasolevate klientide ning omanike huve. Põhjalik ja professionaalne tegevus rahapesu ja terrorismi tõkestamisel on ka Eesti riigi rahvusvahelise maine kindlustamise ja parandamise töös oluliseks alustalaks. Arvestada tuleb ka nii Lätis kui Eestis viimase paari aasta jooksul aset leidnud sündmusi ning nende võimalikku mõju Eesti rahvusvahelisele reputatsioonile. Paraku ulatub antud sündmuste mõju ka e-residentsuse kuvandini."

Seotud lood:

Pangaliit pakub kirjas välja hulga erinevaid samme, mida rakendades saab Eesti riik tõhustada tänast e-residendiks saamise protsessi, et lihtsustada juba e-residendiks saanute jaoks ka pangakonto loomist. Rõhutatakse aga, et e-resident on siiski risk.

"Samas rõhutame, et ei näe täna ühtegi moodust, kuidas tagada oluliselt suuremale hulgale e-residentidele võimalus siinsetes pankades arveldada, ilma et sellega kaasneks oluline riskisuse kasv kohalikule pangandussektorile ja riigile tervikuna. Mitteresidente, sh e-residente, peetakse alati kõrgema riskiga isikuteks ning seetõttu rakendatakse nende suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid."

Ettepanekud:

1. Kuivõrd e-residentsus on riiklik programm, sõnastada riiklikul tasandil sihtgrupid, kellele programm on suunatud ning seda üheselt ja selgelt kommunikeerida.

2. Ühtlustada avaliku sektori erinevate osapoolte ootused pangandussektorile.

3. Formuleerida lähtetingimused ja välistused e-residendi pangakonto avamiseks. Tulevane e-residendist ettevõtja peab arvestama, et pangakonto loomise eeltingimuseks on täpse dokumenteeritud info olemasolu majandustegevuse, kõigi tehingute ja lõplike kasusaajate kohta, ning valmisolek seda infot ka avaldada.

4. Nõuda ja saada läbi usaldusväärsete allikate sihtturgudelt nn soovituskirju (nt Kaubandus- ja Tööstuskoja ja EASi analoogid teistes riikides, ülikoolid)

5. Siseriiklike võimalike soovitajate tuvastamine ja vastava süsteemi loomine. Luua nimekiri siseriiklikest institutsionaalsetest soovitajatest, kellele riik annab omapoolse garantii (nt start-up viisadega seonduv, Startup Estonia, EAS jne). Selline süsteem aitaks pankadel paremini üles leida e-residente, kelle äritegevus ka reaalsuses Eestile kasu tuua võiks. Samas ei saa see olla määravaks aluseks pangakonto avamise otsuse tegemisel.

6. E-residendiks saamise soov peaks olema selgelt põhjendatud ja toetatud taotluse põhjust selgitavate dokumentidega (äriplaan, seda toetavad soovituskirjad jne).

7. Tuleks tuvastada adekvaatsetele tõendatud allikatele tuginedes e-residentsuse taotleja võimalik karistatus (ka käimasolev kriminaalmenetlus), pankrot, ettevõtluspiirangud ning maksuvõlad päritoluriigis.

Loe veel

8. Kui tulevane e-resident soovib alustada ettevõtlusega, tuleks taotlejalt küsida dokumente vara päritolu kohta (eraisiku maksudeklaratsioonid, muu vastava riigi asjakohaste osapooltega valideeritud äritegevust ja investeeringuid tõendav dokumentatsioon, investorite/äripartnerite soovitused/kontaktandmed jne)

9. Omakapitali sissemakseta osaühingute loomise keeld e-residentidele. Reaalse plaanitava majandustegevuse ankurdamiseks peaks omakapitali sissemakse olema reaalne. Omakapitali sissemakse peab olema rahaline ja raha päritolu kohta peab olemas dokumentatsioon. Sedavõiks pankade seisukohast käsitleda esimese filtrina ettevõtte äritegevuse ja vara päritolu tuvastamisel.

10. Luua pankadele juurdepääs teostatud taustakontrolli andmetele ja tulemustele. Pangaliidu hinnangul on e-residendiga seonduvate riskide tuvastamiseks ja hindamiseks vajalik kõikide seonduvate faktiliste andmete teadmine.

Loe pangaliidu täismahus pöördumist SIIT.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare