Pangad õhutavad III pensionisambaga liituma
Pangad räägivad III sambast kui ühest konkreetsest investeerimistootest, tegelikult võib selleks pidada ka näiteks investeeringuid kinnisvarasse või kunstiteostesse. Kinnisvarasse ja kunsti investeerimine, mis võib isegi suuremat tootlust tuua, on aga keerulisem.
“Kinnisvarainvesteering ei ole Lasnamäe korter, kus nn investor ise sees elab,“ ütles Sampo Varahalduse arendusjuht Peeter Schamardin. “Praegu 25-aastane inimene, kes selle korteri eest järgmised 20 aastat liisingut maksab, ei saa sellest korterist loobuda, sest muidu poleks tal kusagil elada.“
Konrad kaenlas
Maalide soetamine on tema sõnul küll hea investeering, kuid seda vaid kunstiteadlike inimeste puhul. “Kujutage ette keskmise sissetulekuga, keskmiselt riides Lasnamäe elanikku Lasnamäe bussis, kaenlas ajalehe sisse pakitud Konrad Mägi, mille ta just oksjonilt 130 000 krooni eest ostis,“ tõi ta näite.
Kui III sambasse paigutatakse alla 15 protsendi aastasest sissetulekust, saab III samba sissemaksetelt tulumaksu tagasi. See ja lisaks veel asjaolu, et II samba kaudu on juba üle 350 000 inimese oma pensioniteadlikkust tõstnud, lubab Schamardini sõnul ennustada, et sel aastal on III sambaga liitujaid kuni 30 000. Hetkel on liitunuid üle 62 000, teoreetiliselt võiks liituda veel ligi pool miljonit inimest.
III sambas koguvad pensioni enamasti üle 30-aastased, kes II sambasse oma raha juba paigutavad. “Need on vastutusvõimelised inimesed, kes on teinud kõik, et tulevikus kaaskodanikele koormaks mitte olla,“ ütles Schamardin. Sampos on keskmine II samba kuusissemakse Tallinnas 1000 krooni, maal alla 500 krooni.
Sama tulusus
Pankadele kui fondivalitsejatele on kasumlikumad fondid, kus hoitakse rohkem raha – seega pensionifondid. Kasumimarginaali mõttes on fondid enam-vähem sama tulususega.
Eesti Ühispanga hinnangul on III sammas hädavajalik keskmist palka teenivale inimesele, kuna I ja II sammas säilitavad pensionile minnes vaid 40 protsenti sissetulekust. Panga hinnangul kasvab III sambaga liitujate arv tänavu ligi 30 protsenti.
Hansapank on III samba kasvu suhtes tagasihoidlikum – see kasvab sel aastal 20 protsenti, kiirem kasv pole inimeste suurte finantskohustuste tõttu reaalne. Hansapangas koguvad III sambas pensioni 35–45-aastased, liitujate hulgas on meestel väike ülekaal, liitujate keskmine kuusissetulek on 10 000 krooni. Liitunu säästab keskmiselt 5 protsenti kuus ja paigutab sambasse ligi 500 krooni. Pangandustegelaste hinnangul saavad III sambaga liitujad odavaima oskusteabe, kuidas investeerida oma säästud.
