„Meil ei ole infot, et sarnast õngitsemise (phishing) kampaaniat hetkel meie klientide suunas (või Eestis) toimuks. Õngitsemise e-kirjad on levinud viis kasutajate teadmatust ja tähelepanematust ära kasutada. Tüüpiliselt nakatatakse ohvri arvuti sellist e-kirja või manust avades pahavaraga või meelitatakse kasutaja tegema ründajale kasulikke tegevusi. Antud juhtub tundub olevat kasutatud viimast varianti," ütles Danske Bank A/S Eesti filiaali infoturbejuht Raini Mihkelson.

Edasine ehk ründe võimalik õnnestumine ja/või kahju suurus sõltub rakendatud meetmetes nii pangasüsteemide kui lõppkasutaja arvuti poolt.

„Otseselt meie panga nimel ja identiteeti võltsides pole viimasel ajal juhtumeid esinenud. Õngitsemise ohvriks mittelangemiseks tuleb tähelepanuga suhtuda võimalikku pöörduja soovi ega alluda tegevusele, mis tundub kahtlane. Kindlasti tuleks ka panka kahtlastest juhtumitest koheselt teavitada," rääkis Mihkelson.

Ka Nordea Banki poole pole ükski klient pöördunud, ei Eestis ega mujal.

„Nordea tegeleb regulaarselt netipanga süsteemide turvalisuse jälgimise ja tagamisega. Netipanka sisenedes on turvanõuded nii kõrged, et ainuüksi sisse logides pole võimalik automaatselt kaotada kontol olevat raha. Igal juhul soovitame klientidel olla alati väga tähelepanelikud ning esmalt veenduda, et kiri või arve on saadetud usaldusväärsest allikast. Kõiksugu kahtluste korral tasub alati pangaga ühendust võtta," ütles Nordea Bank AB Eesti filiaali pressiesindaja Kadri Kütt.