Pangad: sularaha jääb meiega veel pikaks ajaks

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud arutelul tõdesid pankade esindajad, et pangandus ettenähtavas tulevikus sularahavabaks ei muutu.

Pangaautomaatide ja –kontorite asemel otsitakse sobivamaid alternatiive, mille abil ka väljaspool suuremaid linnu klientidele olulised pangateenused tagada, teatas pangaliit.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri poolt välja toodud statistika kohaselt tehakse Eestis kuus keskmiselt 20 miljonit kaardimakset ning see number suureneb iga aastaga ligi kümme protsenti. “Eeskätt neljal suuremal pangal tuleb pakkuda elementaarseid pangateenuseid ka kriisiolukorras ning sinna alla kuulub ka sularaha kättesaadavuse tagamine,” rääkis Müller.

Mülleri sõnul ei ole lahendus, kui pangad ütlevad, et väljaspool suurlinnu ei soovita enam midagi teha. “Pankadel on sotsiaalne vastutus oma klientide ees. Samas kui seda riiklikult reguleerima hakata, võib see muutuda liialt jäigaks ja jääda innovatsioonile jalgu,” lisas Müller.

Pankade esindajate kinnitusel ei kao sularaha mingil juhul käibelt, küll aga muutuvad sularahata makselahendused tulevikus veelgi olulisemateks. “Klient valib endale mugava makseviisi. Kui poe ekspresskassas saab ilma järjekorrata maksta, hakatakse seda võimalust ka sularahaga maksmisele rohkem eelistama,” tõi LHV jaepanganduse juht Andres Kitter näite.

Samuti ei näe pankade esindajad, et ühine sõltumatu automaadivõrk suudaks tagada sularaha senisest parema kättesaadavuse. “Soomes on selline ühtne võrk loodud, kuid kliendi jaoks on pangaautomaadid selle tulemusel varasemast enam üle koormatud ja järjekorrad pikad,” tõdes Kitter.

Inbanki juhatuse esimehe Jan Andresoo sõnul on sularahal oma lugu ja see on paljudele vabaduse ja privaatsuse sümboliks. “Kuidas sularaha inimestele pakkuda, sõltub juba tehnoloogilistest võimalustest. Maailmas on näiteks üksjagu internetipõhiseid panku. Tehnoloogia võimaldab ka väiksematel niššipankadel tegutseda ilma sularahaautomaatide ja kontorivõrguta,” tõdes Andresoo.

Swedbanki klienditeenuste divisjoni juhi Ulla Ilissoni sõnul saavad panganduses tehnoloogilised uuendused alguse just klientide käitumisest. “Uued lahendused peavad tulema õigel ajal ja vastavalt kliendi nõudlusele. Kui kümme aastat tagasi Eestis mobiilimaksega välja tulek ebaõnnestus, siis täna on Swedbankil juba 100 000 aktiivset mobiilipanga kasutajat,” tõdes Ilisson. Tema sõnul vajavad klientide poolt harjumist ka alternatiivsed võimalused sularaha välja võtta. “Näiteks on inimesed kiiresti teadvustanud, et võrreldes pangabussiga pääseb poes sularahale pidevalt ligi,” lisas Ilisson.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.