Pangajuht teeb puust ja punaseks: miks me ei ela kinnisvarakriisi äärel?

LHV Grupi juhataja Madis Toomsalu rääkis tänasel Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil: „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul), et kümne aasta taguse buumi ajaga ei saa tänast aega kuidagi võrrelda. Kui toona olid kõik näitajad punases, isegi tumepunases, siis täna ei ole see nii.

Korterite hinnad on küll 2007. aasta piiri ületanud, aga oluline on see, kuidas see toimunud on - lineaarselt ja tugeval vundamendil. 2005. ja 2006. aastal oli väga suur tõus, pea kõik indikaatorid kahekordistusid 2-3 aastaga.

„Täna on valitud õiged piirkonnad ehk need, kus elanikke on ja kus tehakse tehinguid. Vaatame, et kesklinnas on vabade korterite osakaal kõrgem kui on nõudlus. Oluliselt enam kortereid läheb siiski rendiks. Väike murekoht siin siiski on. Samas Lasna- ja Mustamägi on selgelt alaarendatud. Sinna võiks rohkem teha," ütles Toomsalu.

Toomsalu näitas, et kodumajapidamiste finantsseis on hoopis teine kui 10 aastat tagasi. Inimeste finantstervis on parem. Tallinna keskmise palga eest saab osta 0,8 ruutmeetrit pinda. Palgad kasvavad hindadega samas mahus. Hoiused on väga tähtis komponent ning nende maht on muljetavaldav.

„Hoiuste maht jäi ka kriisi ajal samaks. Langust ei olnud. Hoiuste ja laenude suhe on praegu ajaloo kõrgemal tasemel. Laenud on küll hakanud kiiremini kasvama."

Toomsalu tõi välja hirmuäratavad numbrid kriisi ajast. 2007. aastal võeti poole aasta jooksul 1,3 miljardi euro eest kodulaenusid. Aasta alguses võeti ühes kuus 240 miljoni euro eest laenusid. See tähendab, et Eesti majapidamised võtsid ühes kuus 4 miljardit krooni laenu. Toona ei tundunud, et see oleks midagi erilist, täna küll. Mingil hetkel kukkus laenude maht ühes kuus 30 miljoni euro peale. Laenumahtude tõusu toetavad täna intressimäärad.

Toomsalu tõi veel välja, et kriisi eel pöörati 1-2 aastaga laenuturg ümber. Tipus oli euribor 6,8% ja tol ajal võeti väga palju laenu. Kaalutud intressimäär oli 5,8%.

„Eestlane oli tol ajal päris enesekindel," ütles Toomsalu. Ka täna antakse laenu muide nii, et arvestatakse intressimääraga 6% ehk et kas ka sellise intressimääraga saaks laenaja kohustusega hakkama.

Eluasemelaenude võlgnevused on täna väga väikesed, omafinantseerigu osakaal tugev.

Kõige märgilisem on aga järgmine võrdlus:

2007. aastal oli eluasemelaenudse osakaal netopalgast 43%, 2017. aastal keskmiselt 18%. Lisaks saab inimene ka mõne ruutmeetri rohkem osta.