Panganduseksperdid: kaarditehingute käibed langevad ja võimu võtavad mobiilimaksed
Norra kuningliku saatkonna ja finantstehnoloogiaettevõtte Auka eestvõttel toimund seminaril Tallinnas arutleti selle üle, kuidas käesoleva aasta jaanuarist kehtima hakanud, kuid pankadele 2019. aasta sügisel rakenduv, Euroopa Liidu makseteenuste direktiiv PSD2 toob suuri muudatuste vajadusi tervele pangandussektorile ning samas loob võimalusi finantstehnoloogiaettevõtetele.
Direktiiv murrab senise pankade monopoli ning kohustab neid jagama kolmandate teenusepakkujatega rakendusliidest ehk enam ei ole pangal ainuvõimu kliendi pangakontol toimuva üle. Inimese soovil võib tema kontolt hakata otse tehinguid sooritama panga asemel hoopis kolmas osapool.
Seminaril tutvustati ka Auka tellimusel Eestis läbi viidud uuringut, mille järgi usub 38% küsitletud Eesti pangandusvaldkonna ekspertidest, et juba sel aastal hakkavad pangakaartide väljastamise käibed vähenema ning selgelt tuleb hakata rohkem keskenduma mobiilimaksete arendamisele.
Auka asutaja ja tegevjuht Daniel Döderlein tõdes, et ilmselt on suuremaid muutusi Eesti mobiilimaksete turul näha juba isegi aasta pärast. „Eestis on innovatsioon hinnas, palju usinaid finantstehnoloogiaettevõtteid, laialdaselt kasutusel olevad nutitelefonid ning eelkõige just toimivad turvalised tuvastussüsteemid,“ selgitas Döderlein. „Nüüd on küsimus ainult selles, kes tuleb esimesena välja korraliku ja kasutajaid massiliselt kaasa haarava platvormiga – kas pangad või mingid kolmandad ettevõtted? Pankadel on siin tohutu eelis, sest neil on lojaalsed kasutajad ja kontaktid juba olemas.“
„Skandinaavias tuli PSD2 direktiivi ära kasutava süsteemiga esimesena välja Danske Bank, kelle käes on nüüd mobiilimaksete turust ligi 75%. Kõikidest nende vahendatud ülekannetest tervelt 65% pole aga üldse Danske enda kontode pealt, vaid hoopis teistest pankadest,“ selgitas Döderlein.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov märkis paneeldiskussioonil, et ka riigi poolt oodatakse tulevaid muutusi turul põnevusega, sest see loob võimalusi ka riigi teenuste tarbimist mugavamaks teha. „Näiteks e-residentsus on hea, aga süsteemi sees annaks rahaasjade korraldamist märksa mugavamaks muuta. Näiteks integreeritud süsteem, kus saaks korraga kõik oma vajalikud riigilõivud ära maksta. Sama asi ka näiteks uue ettevõtte loomisel või isegi abiellumisel,“ lausus Rozov.
Euroopa ja Eesti pangandusekspertide seas läbi viidud uuringu tulemustest selgus lisaks, et 26% vastanute arvates võtavad järgneva viie aasta jooksul panga rolli suuresti üle kolmandad teenusepakkujad nagu Google, Apple, Facebook või Amazon. Üksnes maksekanalitest rääkides märkis 78% vastanutest, et nad ei arva või ei oska ennustada, kas nende praegused digitaalsed panganduse maksesüsteemid suudavad tulevikus konkurentsis püsida suurfirmade, finantstehnoloogiaettevõtete või teiste pankade kõrval.
