Pangandusmees ja IT-spetsialist teevad ühisfirma
Trigon Capital on juhtiv Kesk- ja Ida-Euroopa investeerimispank. Trigoni haare ulatub kinnisvarast põllumajandusse. Peamiselt Skandinaavia investorite raha juhib edukalt Helenius.
Suurepäraseid investeerimisvõimalusi õhust tajuv Helenius nõustab investeerimisfondi Baltic Republics Fund, millel on osalused paljudes Eesti ettevõtetes. Teiste hulgas kuulub fondile osa Baltikast, Viisnurgast ja ka Microlinkist.
Heleniuse ja Martinsoni teed ristusid 1990-ndate algul. Helenius tegi esimesi investeerimissamme Eestis, Martinson püüdis neist BNS-is kirjutada.
Kui Martinsoni tee Microlinkis lõppes, tajus Helenius, et üks suurepärane tippjuht ja projektide töötleja on turul vabanenud. Martinson on õppinud ja elanud Venemaal ja tal on seal sidemed. Helenius tajus, et koos oleks sellel suurel turul võimalik midagi ära teha.
Ühine visioon
?Martinson oskab rääkida visioonist, mida ta saavutada tahab ning ta oskab häid diile teha,? märgib Helenius oma uue äripartneri kohta. Martinson vastab: ?Helenius on Skandinaavia ja Londoni panganduskogemustega, tema panus on ka asendamatu loodavate fondide rahastamisel.?
Fonde haldama hakkavast ühisfirmast kuulub pool Martinsoni firmale Solving OÜ, pool aga Trigon Capitalile. Ühisfirmat hakkab juhtima Martinson, Helenius suunab ettevõttesse Skandinaavia investorite, sealhulgas enda raha. Esimeses järgus plaanitakse fondi mahuks 20-30 miljonit eurot (313-470 miljonit krooni). Kui asi edukalt töötab, kasvab maht. Miks mitte saja miljoni euroni (1,6 miljardi kroonini).
Venemaa turule minnakse Trigoni struktuuri kaudu. Investeeringuid hakatakse juhtima sealt, kus on laptop ja internetiühendus. Trigonil on Peterburis kontor.
Suurimaid võimalusi näeb Helenius tehnoloogiasektoris, meedia- ja telekomitööstuses. Fookuses on tegutsevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Missiooniks on luua infrastruktuur Venemaa ajupotentsiaalile, mis ei jää millegi poolest USA omale alla.
Venemaal on suurepärane inseneribaas, kuid kõik diplomiga insenerid lähevad tööle välismaale suurkorporatsioonidesse. Miks? Kuna Venemaal puudub kapital, mis kõrgtehnoloogilist tootmist kohapeal arendaks. Seal tegutsevad küll mõned rahast pungil fondid, kuid nad ei tunne sektorit nii hästi, et olla efektiivsed.
Vene turule
Helenius teab, et selliselt baasilt on võimalik isegi Venemaa suurusel turul kiiresti tõsiseltvõetavaks investoriks kasvada. Ja isegi poliitiline ebastabiilsus ning oligarhidevastane riigikord pole siin takistuseks. Oligarhiprobleem on vaid nafta- ja gaasisektoris, ülejäänud majandusharudes on kapitalivood igati teretulnud.
Mõned huvitavad projektid on juba leitud. Näiteks on silmapiiril üks tarkvarafirma ja üks meediakompanii.
Martinson ja Helenius ei ole pioneerid läbi Eesti Skandinaavia investorite raha Venemaale liigutamisel. Elcoteqi kontsern tegutseb Tallinnas juba üle kümne aasta. Just sellelt kompetentsilt rajati 1990-ndate lõpus tehas Peterburisse.
Raske läbi lüüa
IT Kolled?i õppejõud ja maailma näinud mees Linnar Viik peab Venemaad ühtaegu nii kõikide võimaluste kui ka ?täiesti võimatuks? maaks. Kuid mingit kõrgtehnoloogilist revolutsiooni sealt oodata? ?Ei,? leiab Viik.
Seega ennustab Viik Martinsoni-Heleniuse ettevõtmisele idas raskusi. Üks asi on kõrgtehnoloogilisse ettevõttesse investeerimine, teine selle areng majanduskeskkonnas, kus erinevate sektorite vahelised sidemed on väga nõrgad.
Päris mõttetu koht Venemaa siiski pole. Seal on mõttekas investeerida traditsioonilise tööstuse teadmistemahukamaks tegemiseks ning produktiivsuse tõstmiseks.
Vaatamata kõigele on Venemaa paigutatud 8. kohale maailma kõige huvitavamate investeerimisregioonide hulgas.
