Pank pressib krediitkaarti peale

Eesti Pank hoiatab inimesi krediitkaartide kui kõrge intressiga väikelaenu eest.

Kuna pea kõikidel eestimaalastel on panga deebetkaart juba olemas, siis pakuvad pangad nüüd aktiivsemalt krediit- ja järelmaksukaarte.

Eesti Panga osakonnajuhataja Sven Meimeri hinnangul kasutab inimene deebetkaardiga makstes seda raha, mis ta omab. Krediitkaardiga kasutab ta raha, mille pank talle laenuks annab. Krediitkaardi kasuks räägib see, et mitmel pool välismaal, näiteks hotellides, deebetkaarti ei aktsepteerita.

Erki Penteril oli kunagi krediitkaart, kuid nüüdseks on ta sellest loobunud. "Palju tuleb peale maksta, lõpetasin täiesti teadlikult asja ära," ütles ta. "Krediitkaart oli pikka aega pinnuks silmas."

Intressi, mida Penter omal ajal maksis, ta ei mäleta. Ta leiab, et krediitkaart on nagu narkootikum: kui rahakotis raha otsas, minnakse krediiti kasutama.

Olulistele odavam

Sampo näiteks reklaamib krediitkaarti Freestyle, jättes reklaamis teadlikult selle intressi mainimata. Intress on 19 protsenti aastas, vastatakse Sampo infotelefonist küsimuse peale. "Olulisemad" kliendid maksavad väiksemat intressi.

Hansapank väidab end pakkuvat Eestis kõige laiemat valikut krediitkaarte, et kõigil oleks võimalik valida sobivaim. Pank tegi jõulist krediitkaardi kampaaniat aastavahetuse paiku, kui inimestele meeldis kulutada, ja tulemus oli hea – iga kuu lisandus ligi 3000 kaardiomanikku.

Hansapanga hinnangul on Eesti inimesed üha rohkem õppinud kasutama krediitkaarte kui tänapäevast ja mugavat vahendit rahaasjade planeerimiseks. Oma riske, mis paratamatult krediitkaardiga kaasnevad, hinnatakse panga hinnangul üsna adekvaatselt. Krediitkaart on teiste riikidega võrreldes tavapärase 12–22-protsendise intressiga laen, millel ei ole vaja kinnisvaratagatist nagu eluasemelaenu puhul.

SEB Eesti Ühispanga hinnangul on krediitkaardi omamine aktiivsele pangakliendile lausa loomulik.

Nordea pank pöörab aga tähelepanu sellele, et krediitkaardid on pisut ebaõiglaselt palju kriitikat saanud. Just seetõttu, et neid samastatakse automaatselt järelmaksukaartidega. Järelmaksukaart on kaardi vormi valatud väikelaen – tavaliselt limiidiga, mis ületab tunduvalt inimese kuusissetuleku ja on mõeldud pikema perioodi vältel tagasi maksmiseks. Krediitkaart aga peab tasandama kõikumisi inimese tuludes-kuludes ega ole mõeldud selleks, et limiit korraga tühjaks tõmmata ja siis pikka aega tagasi maksta.

Marek kaalus laenu hoolikalt

•• Arvutispetsialistina töötav Marek Suurkivi (23) võttis pankade laenukampaania ajal pruugitud sõiduauto ostuks neljaks aastaks väikelaenu 40 000 krooni. Iga kuu tuleb tal selle tagasimaksmiseks välja käia 1100 krooni. Ego järelmaksukaart on tal olnud igapäevasteks kulutusteks. Igakuiselt peab ta selle eest tasuma 350 krooni.

•• Nii nagu paljud tema eakaaslased, otsustas ta endale korteri muretseda ja võttis selleks 15 aastaks eluasemelaenu. Iga kuu maksab ta seda tagasi 1100 krooni. Seega ühes kuus loovutab ta pangale kokku veidi rohkem kui 2500 krooni.

Hannes eluga ei riski

•• Automüügikonsultandi Hannes Kruusimäe (24) kinnitust mööda ei kavatse ta laenude võtmisega minna liiale, eluasemelaenuks oma korteri või maja tagatiseks andmist võtab ta aga kui eluga riskimist. "Mul on tuttavaid, kes võtavad pangale laenuintresside maksmiseks teistelt võlgu, ei tahaks ise sellisesse olukorda sattuda," lausus ta.

•• Küll on tal kavas võtta 18–20 aastaks kuni 600 000 krooni eluasemelaenu. Ühes kuus tuleks seda pangale tagasi maksta 3400 krooni.

Sirjel on suured kohustused

•• Osaühingu omanik Sirje Vipper (46) ütles, et tal on lisaks Visa krediitkaardile kohustus tagasi maksta ka 20 aastaks võetud maja renoveerimiseks võetud 450 000-kroonist laenu. Ta on püüdnud terve elu laenuta hakkama saama, kuid firma asutamiseks oli raha vaja.

•• "Hommikust õhtuni on mure, kuidas iga kuu õigeks ajaks laenu tagasi maksta. Pangalaenu kohustus kurnab," tunnistas ta. Kui raske aeg käes, on ta vajamineva raha võtnud Visa krediitkaardilt.

Kolm liiki kaarte

Üle 200 000 kaardi

•• Määratud tagasimaksega krediitkaardid, mille kasutatud osa krediidilimiidist tuleb ära maksta kasutamisele järgneval kuul kindlaks kuupäevaks. Tavaliselt on kehtestatud aastane või kuine püsitasu. Selle toote puhul tuleb jälgida, kui suur on kuu- või aastatasu.

•• Vaba tagasimaksega krediitkaardid, kus kasutatud krediidilimiidi osalt tuleb maksta intressi. Lisaks on mõningatele vaba tagasimaksega krediitkaartidele kehtestatud periooditasu. Seega on siin olulised näitajad intressimäär, mille alusel makstava intressi suurust arvutatakse, ja periooditasu.

•• Järelmaksukaardid, kus pärast ostu tekib kohustus teatud aja vältel iga kuu osa krediidisummast koos intressiga tagasi maksta. Siin on samuti tähtis intressimäär ning periood, mille jooksul laen tuleb tagasi maksta.

•• Hansapank on väljastanud ligi 164 000 krediitkaarti, SEB Eesti Ühispank ligi 57 000.