Ettevõtjad plaanivad raha kokku saada investorite, pensionifondide ja pangalaenude abil ning raha loodetakse tagasi teenida sillaületuse tasuga, mis tuleb samasse hinnaklassi praamipiletiga. Projekti tasuvusajaks on nad arvestanud umbes 20 aastat, mida aitab saavutada ka tulevikus sillaettevõtte viimine börsile, vahendas ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

"Selliste projektide puhul ehitusrisk, arendusrisk on tõenäoliselt see, mida pensionifondid võtta ei taha, sest seal määramatus on väga suur. Kui me mõtleme laiemalt Euroopa peale, kuidas seal pensionifondid infrastruktuuri investeeringuid teevad, siis üldjuhul ikkagi sisenetakse projektidesse, mis juba on valmis," ütles Tamla.

Hein tunnistas, et investorid osalevad projektis siis, kui riik on avaldanud silla ehitusele selget toetust.

Majandusminister Kadri Simsoni sõnul soovivad investorid eeldatavalt riigilt soodustusi saada.

"See võib olla tugi keskkonnamõjude puhul, et riigi eriplaneering aitaks üle saada takistuset, mida Natura 2000 iseenest valmistab. See võib olla riigipoolne tugi, mis annab tasuvusele lisaargumente, et siis riik lubab dotatsioone, mis praegu läheb parvlaevadele, ja lubab mitte kõrval hoida doteeritud parvlaevaliiklust. See võib olla sellise suure projekti puhul ka tugi, et ilmselt on vaja märksa rohkem ehitajaid kui Eestis leidub ja siis tugi võõrtööjõu puhul," selgitas Simson "Aktuaalsele kaamerale".