Euroopa Liidu riigid võivad finantsstabiilsust ohustavate riskide maandamiseks kehtestada pankadele täiendavaid kapitalinõudeid. Selle võimaldamiseks arutab riigikogu krediidiasutuste seaduse muudatust, mille eelnõu järgi antakse täiendavate kapitalinõuete kehtestamise õigus Eesti Pangale, teatas keskpank.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on see muudatus esialgu tehnilist laadi. „Eesti kommertspankade kapitalitase on praegu märgatavalt kõrgem kui 10 protsenti. Eesti pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks tuleb lisaks 8 protsendisele miinimumile kehtestada Eestis täiendava 2% süsteemse riski puhvri nõue,“ ütles Hansson.

Eestis on 1997. aastast kehtinud pankadele 10% kapitali adekvaatsuse nõue, sest Eesti kogemus on näidanud, et väikese avatud majanduse tõttu võib majanduslangus tuua kaasa laenumakseprobleeme erasektoris ja pankade finantsseis võib väga kiiresti halveneda.

„Majanduse struktuurse eripära tõttu kiiresti tekkivad probleemid laenude teenindamisel on Eestis süsteemne risk. Pankadele on seetõttu täiendava kapitalinõude kehtestamine vajalik, et hoida kapitali miinimumnõuet 10 protsendi tasemel,“ märkis Hansson.

Euroopa uus ühtne kapitalinõuete õigusraamistik võimaldab riikidel lisaks süsteemse riski puhvrile kehtestada kommertspankadele ka vastutsüklilise puhvri juhuks, kui on vaja maandada liiga kiirest laenukasvust tekkinud ohte. Vastutsüklilise puhvri kehtestamist ei pea Eesti Pank hetkel otstarbekaks.

Täiendavate kapitalinõuete kehtestamise vajadust hakkaks Eesti Pank hindama üldjuhul kaks korda aastas keskpanga Finantsstabiilsuse Ülevaate raames.

 Kommertspankade kapitali adekvaatsuse nõuded Eestiskuni 31.12.20132014Eesti Panga ettepanek
kapitali adekvaatsuse miinimumnõue
10%
8%

 

süsteemse riski puhver
-
0%
2%
vastutsükliline puhver
-
0%
0%
Kapitalinõuded kokku
10%
8%
10%