Pankade laenukahjumid võivad kerkida kümne protsendini

Indrek Neivelt ennustab, et lähiaastate laenukahjud ületavad Vene kriisi aegseid näite.

 Indrek Neivelti sõnul tuleb pankadel arvestada järgnevatel aastatel kuni kümne protsendini ulatuvate laenukahjumitega. Kui kümme aastat tagasi ulatusid kahjumid 7,4 protsendini ja tabasid peamiselt äriettevõtteid, siis viimasel ajal pärmina kerkinud eluasemelaenude mahu tõttu ei jäta praegused probleemid puudutamata ka tavalisi inimesi.

„Kahjumid jagunevad üle tsükli, mis võib kesta näiteks kolm aastat,” ütles Hansapanga endine juht Indrek Neivelt Päevalehele möödunud nädalal.

Nordea Eesti juhataja Vahur Krafti sõnul toob üle jõu käiv laenukoormus kaasa nii firmade kui ka eraisikute pankrotte ning kahjumite jaotus eraisikute ja ettevõtete vahel sõltub panga sihtrühmast. „Soome lama ajal jäi see vahemikku seitsmest üheksa protsendini,” tõi Kraft võrdluse.

Eluasemelaenud kummitavad

„Käesolev majandus- ja finantskriis on eelmisest oluliselt laiapõhjalisem ja sügavam ning mõjub pangandusele kindlasti teisiti,” arvas Sampo panga tegevjuht Aivar Rehe.

Tema sõnul on erinevusteks oluliselt kõrgem laenu osakaal sisemajanduse kogutoodangust ja väga palju suurenenud elu­asemelaenude maht.

„Kui vaadata Eesti eelmist suurte laenukahjumite perioodi aastatel 1997–2000, siis oli selle nelja aasta laenukahjumite koondkulu umbes 1,6 miljardit. See moodustas umbes 7,4% kriisi alguse laenuportfelli mahust,” ütles Rehe.

Aastate arvestuses jagunesid laenukahjumid erinevalt. Miinustest suurim langes siiski just perioodi teisele aastale, andes hoiatava signaali ka käesolevaks aastaks: 1997. a 1,3%, 1998. a 3,0%, 1999. a 1,6% ja 2000. a 1,5%.

„Kui nüüd eespool kirjeldatud loogika alusel ennustada laenukahjumeid järgmise kolme-nelja aasta peale, siis pigem võime jõuda hinnanguliselt kuueprotsendise kahjude tasemeni,” tähendas Rehe.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juhi Aet Altroffi sõnul on pangal üle 90 000 eluasemelaenu kliendi, kellest praeguseks on täielikku maksepuhkust küsinud 400. „Hea uudis on see, et üle 89 000 leibkonna saab oma laenu teenindamisega kenasti hakkama,” lausus Altroff.

„Pankrottide arvu suurenemine majanduse languse perioodil on ootuspärane areng,” selgitas Eesti panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask. Tema sõnul on halvenenud nii sise- kui ka välismaine keskkond, mistõttu laenumaksete tasumisega võib tekkida tõrkeid kõigis gruppides. Näiteks eelmisel aastal paistsid silma laenu abil  kinnisvaraarendusega tegelenud ettevõtted. „Kõikidele ujuva intressimääraga laenulepingu sõlminud laenuvõtjatele peaks aga leevendust pakkuma euribori alanemine,” märkis Kask.

Panku õõnestatakse kahest otsast

•• Nordea Eesti juhataja Vahur Krafti hinnangul võiks maksepuhkuse andmine olla päästjaks nii mõnelegi eraisikule või ka ette­võttele. „Laenupuhkuse andmisega tulevad pangad toime, vähemalt sama oluline on aga see, millises seisus on pankade varad.”

•• Kraft nentis, et börsid on langenud ja pankade poolt mitmetesse väärtpaberitesse tehtud investeeringud on kaotanud oma väärtust. Nii võivad panku teisest otsast närivad laenukahjumid saada probleemiks ka kapitali adekvaatsuse tagamisel.

•• Finantsinspektsiooni andmetel ulatus Eesti pankade makse­jõu näitaja augusti lõpu seisuga 18,04%-ni. Need andmed pärinevad siiski finantskriisieelsest ajast.

•• Ka kehtib Eesti pankadele kohustusliku reservi määr ehk pankade kohustusliku likviidsusvaru suurus 15% panga kõigist kohustusest, sama määr euroalal on aga vaid 2%.