(algus 6. septembri ärilehes)
Riskireitingu arvutuste tegemisel on võimalik kasutada vaid statistikas regulaarselt avaldatavaid andmeid, mille hulka Eestis kahjuks ei kuulu näiteks pankade usaldusnormatiivid. Kasutada tuleb seda, mis on.
Tundub olevat otstarbekas kasutada järgmisi riskinäitajaid, mis ühest või teisest küljest iseloomustavad pankade riskitegureid.
1. Omakapitali tulukus.
Iseloomustab panga edukust ja panga juhtkonna töö kvaliteeti (panga omanike ja juhtkonna eesmärk on suurema tulu saamine omakapitali ühiku kohta). Samal ajal iseloomustab see näitaja pangakapitali kasvu võimalikkust ja järelikult panga arenguvõimalust. Kuid pankade riskisus ja pankade edukus ei ole üks ja sama. On tõsi, et mida edukam on pank, seda kindlamini võib ta säilitada vahendeid. Teiselt poolt võivad pangad saavutada ajutist edukust just vahendite kasutamise riski suurendamisel.
Pankade töö on riskide juhtimine. Edukas pank peab kindlasti riskeerima, kuid riskeerima optimaalsel tasemel. Kõige kindlam on kahtlemata pank, kes üldse ei riskeeri, kes võtab näiteks klientide vahendid, paigutab need keskpanka protsente kandma ja sellega oma tegevuses piirdubki.
Eesti pankade reiting selle näitaja järgi 1996. a esimesel poolaastal on järgmine:
Jrk nr Pank Omakapitali
tulukus
1 Eesti Forekspank 24,1%
2 Hansapank 17,8%
3 Tallinna Pank 16,5%
4 Põhja-Eesti Pank 14,8%
5 Eesti Krediidipank 13,8%
6 Eesti Hoiupank 13,6%
7 Eesti ühispank 12,3%
8 EVEA Pank 10,8%
9 ERA Pank 10,6%
10 Eesti Tööstuspank 10,5%
11 Innovatsioonipank 7,1%
12 Inko Balti Pank 1,1%
13 Tallinna äripank 0,4%
14 Eesti Maapank 0,2%
2. Kliendivahendite kasutamise risk.
Pangad hoiavad omaenese ja klientide vahendeid nii likviidsetes kui mittelikviidsetes varades. Viimased (kliendilaenud, investeeringud jms) on tavaliselt tulukamad, kuid vajaduse korral nende väljavõtmine paigutuskohast nõuab aega ning on seotud riskidega. Kui pank kasutab mittelikviidseteks investeeringuteks omaenese vahendeid, ei tähenda see riski kliendile. Kui aga selleks kasutatakse klientide jooksvatel arvetel olevaid vahendeid (mis iseenesest on teatud piirides normaalne), on see juba risk kliendile. Mida suurem on see protsent, seda suurem on ka risk. Vääriks märkimist, et sedasama riskitegurit, kuigi palju väiksema täpsusega, kujutab ka kliendilaenude osatähtsus panga bilansisummas. Viimase eeliseks on tema kerge arvutatavus. Pankade reitingut kliendivahendite kasutamismäära järgi arvutatakse nii: nõudmiseni vahendite kasutamise määr =3D (A-B)/C, kus:
A =3D netolaenud klientidele + sidusettevõtte aktsiad + tütarettevõtte aktsiad + immateriaalne vara + materiaalne vara
B =3D omavahendid + emiteeritud võlakirjad + valitsuse välisabi ja laenufondid + tähtajalised ja säästudeposiidid + võlgnevus välisriigi krediidiasutustele
C =3D bilansimaht - B
Pankade reiting kliendivahendite kasutamismäära kohaselt on järgmine (30. juuni andmetel):
Jrk nr Pank Nõudmiseni
vahendite
kasutamine
1-4 Eesti Krediidipank 0%
1-4 Inko Balti Pank 0%
1-4 Tallinna äripank 0%
1-4 Innovatsioonipank 0%
5 EVEA Pank 25,9%
6 Eesti Hoiupank 28,6%
7 ERA Pank 29,4%
8 Eesti Forekspank 29,8%
9 Eesti Tööstuspank 30,7%
10 Põhja-Eesti Pank 30,9%
11 Hansapank 35,1%
12 Eesti ühispank 41,9%
13 Tallinna Pank 50,4%
14 Eesti Maapank 61,5%
3. Audiitorkontrolli tulemus.
Audiitorkontrolli järeldusotsus võib olla oluliste märkustega või ilma selleta. Märkustega audiitorkontrolli järeldusotsus kajastab võimalikke varjatud olulisi puudusi panga töös, mis ei leia kajastamist aruandeperioodi bilansis ning neid tuleb arvestada riskitegurina.
Selle näitaja järgi panku reastades saame lihtsa tabeli:
Jrk nr Pank Audit
(järjestuspunkte)
1-10 Eesti Forekspank 5,5
1-10 Hansapank 5,5
1-10 Eesti Krediidipank 5,5
1-10 Eesti Hoiupank 5,5
1-10 Tallinna Pank 5,5
1-10 EVEA Pank 5,5
1-10 Eesti ühispank 5,5
1-10 Inko Balti Pank 5,5
1-10 Tallinna äripank 5,5
1-10 Põhja-Eesti Pank 5,5
11-14 Innovatsioonipank 12,5
11-14 ERA Pank 12,5
11-14 Eesti Tööstuspank 12,5
11-14 Eesti Maapank 12,5
4. Bilansimaht.
Tavamõtlemise järgi on suuremas pangas väiksem risk. Kuid... just Eesti ja Läti viimaste aastate kogemused näitavad, et pankrotti on läinud omaaegsed suurimad Eesti ja Läti pangad (Tartu Kommertspank, Baltija Bank).
Kuid arvame siiski, et muudel võrdsetel tingimustel bilansimahu suurus teatud määral garanteerib pangale suurema stabiilsuse ja usaldatavuse. Kuigi vale oleks arvata, nagu seda mõnikord tehakse, et panga riskisus on pöördvõrdeline panga bilansimahu või turuosa suurusega. Seetõttu võib ka bilansimahu suurust pidada vaid üheks panga usaldatavust määravaks teguriks.
30. juuni 1996 andmetel on pankade reiting selle näitaja järgi järgmine:
Jrk nr Pank Bilansimaht
(mlj krooni)
1 Hansapank 4412,5
2 Eesti Hoiupank 3062,4
3 Eesti ühispank 2970,6
4 Tallinna Pank 1509,4
5 Põhja-Eesti Pank 1430,4
6 Eesti Forekspank 1001,7
7 Eesti Maapank 969,8
8 Eesti Tööstuspank 628,1
9 EVEA Pank 299,0
10 ERA Pank 295,9
11 Eesti Krediidipank 247,5
12 Innovatsioonipank 173,9
13 Inko Balti Pank 116,2
14 Tallinna äripank 105,2
PEEP AKKEL, REIN OTSASON, MATI KANARIK: ERA Pank, Krediidipank, EVEA Pank
(järgneb)
