Pankade soositud pöördtõendamise eelnõu pannakse pausile
Õiguskantsler Ülle Madise juhtis tähelepanu, et pankade soovitud ja rahapesu takistav nn pöördtõendamise kohustuse eelnõu võib olla põhiseadusega vastuolus. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et kuna selline kahtlus on kerkinud, jääb eelnõu ilmselt järgmise riigikogu koosseisu menetleda.
"Me peame kindlasti, kasvõi mõneks ajaks aja maha võtma ja tegema täiendava mõjuanalüüsi. Sest ka täna (esmaspäeva - toim.) hommikul õiguskomisjoni liikmed said kätte viiel lehel õiguskantsleri kirja ja need tähelepanekud, et aus inimene ei jääks uute regulatsioonide tõttu hammasrataste vahele, on piisavalt tõsised, et täiendavat mõjude analüüsi jaanuari keskpaigaks taodelda," ütles Karilaid.
"Seda enam, et kui me räägime, et me anname veel üheltpoolt karistusmäärasid juurde, mis puudutab kommertspankasid. Aga tavainimese jaoks tähendab ta seda, et rahapesu andmebürool koostöös kommertspangaga on õigus konto arestida aastaks ajaks. Kui inimene ei suuda raha legaalset päritolu tõendada, läheb see riigikassasse. Sellise meetme toomine meie õiguskorda ja selle vastavus põhiseadusele on täna küsimärgi all," lisas ta.
Õiguskantsler Ülle Madise hoiatas, et kui eelnõu peaks sellisel kujul riigikogu toetuse leidma, siis on ta valmis vaidlustama seaduse riigikohtus.
Ta leiab, et rahapesu vastane võitlus on oluline ja selleks on vaja toimivaid abinõusid. Seejuures ei tohi aga ülemääraselt piirata ausate inimeste ja ettevõtjate õigusi, leida tuleb põhiseaduspärane erinevate huvide tasakaal.
"Kui kellelegi tehakse ülekandeid, mis väljuvad niiöelda tavalisest mustrist, võib eelnõu kohaselt kuni aastaks ajaks kinni panna ka täiesti õiguskuuleka inimese konto. Näiteks, kui keegi on midagi interneti kaudu müünud ja saanud võõralt inimeselt ülekandega raha, laenanud välismaal asuvalt sõbralt, teinud oma kontole aastatega kogutud sularaha sissemakseid ja muud sellist. Neil juhtudel on ausal inimesel keeruline või suisa võimatu tõendada, et raha pole ebaseaduslikku päritolu."
Samuti näeb õiguskantsler probleemi selles, et ei ole ette nähtud kahju hüvitamise meetmeid ega intressi tasumist, kui peaks selguma, et raha peeti kinni alusetult. Abinõu vajalikkust ja mõõdupärasust on õiguskantsleri sõnul võimalik kontrollida nii, et hinnatakse, kas mõni juba olnud rahapesu juhtum jäänuks olemata kui uued reeglid oleksid juba kehtinud. Pelgalt heidutuse eesmärgil ausate inimeste ja majanduskeskkonna ohtu seadmine ei ole tõenäoliselt põhiseaduspärane.
