Pankrotimenetlus koos sellega tavaliselt kaasneva vara ja arvete arestimisega on halvanud mitme Eesti suurettevõtte tegevuse ja kutsunud esile tööstusjuhtide terava protesti.
DTE Metallitööde AS, mis kuulub taanlasele Fin Olbyle, kes tegeles varem Dvigateli toodangu vahendamisega, saatis kohe pärast ettevõtte erastamist kirja, milles teatas, et tehingutes Dvigateliga on ta saanud kahju 21 miljonit krooni. Dvigatel oma kohustusi Metallitööde AS-i ees ei tunnistanud, mispeale see andis asja kohtusse palvega arestida tehase vara ja kuulutada välja pankrot. Kohtunik arestiski kõik varad kuni arveteni ja algatas möödunud aasta detsembris pankrotimenetluse. Dvigatel, millel on vara antud nõudest kümmeid kordi enam, kaebas otsuse edasi ning sai vabaks arved ja osa varast. Kuid 170 miljoni krooni eest jäi tootmishooneid ikkagi aresti alla. Dvigateli nõukogu esimehe ülo Pärnitsa sõnul asetas see neid väga raskesse olukorda, sest pangad ei anna laenu ega kliendid alusta koostööd pankrotiprotsessis oleva ettevõttega.
Dvigatel pankrotti
Peagi vähendas taanlane oma võlanõuet 1,7 miljoni peale. Olgu mainitud, et selle katteks arestitud vara maksumus oli sada korda suurem. "Tegelikult pole me ka seda raha talle võlgu," kinnitas Pärnits. Need faktid ega ka 150 miljoni suurune omakapital ei lugenud midagi pankrotihaldurile, kes tegi kohtule esildise välja kuulutada Dvigateli pankrot.
Pärnits ütles, et nad pakkusid kohtule pankrotiprotsessist vabanemiseks võimalust deponeerida vastav summa, et juhul, kui tsiviilvaidluse tulemusel selgub, et on vaja see ära maksta, oleks raha kohe olemas. Raskest olukorrast vabanemiseks oli Dvigatel sunnitud nõutud 1,7 miljonit krooni lõpuks ära maksma, kuid kohtuistung pankrotimenetluse lõpetamiseks on rahanõudja süül mitu korda edasi lükkunud ja asi siiamaani pooleli. "Hooned on endiselt aresti all ja pankrotihaldur käib ettevõttes tähtsalt ringi, ehkki nüüd oleme isegi pankrotiavalduse aluseks olnud ebaseaduliku nõude rahuldanud," kurtis Pärnits.
Juhul, kui kohus oleks pankrotihalduri soovi kohaselt Dvigateli pankroti välja kuulutanud, oleks automaatselt tulnud tasuda ka muidu kuue aasta peale ajastatud riigivõlad ja selleks poleks tehasel tõepoolest raha jätkunud. Seega oleks pankrot ka tegelikult teoks saanud ja keegi oleks võinud suurtehase pankrotipesast odavalt ära osta. Pankrotihaldur oleks võinud teenida kogu loo pealt aga Pärnitsa hinnangul kuni viis miljonit krooni. Tema töötasu 100 000 krooni peab tehas nagunii kinni maksma.
Projekteerijad vs Hansapank
Pärnitsa sõnul võiks sama skeemi kasutades ajada pankrotti mistahes Eesti ettevõtte, kasvõi näiteks Hansapanga. Selline katse on ju tegelikult juba ka tehtud. Nimelt esitas omal ajal EKE Projekti endine juhtkond Tallinna Linnakohtusse pankrotiavalduse Hansapanga vastu seoses nende väljatõstmisega Liivalaia 12 majast. Ehkki asi oli absurdne ja Eesti edukaimale pangale seekord pankrotihaldurit siiski ei pandud, levis uudis teadeteagentuuride kaudu laiali ja kahjustas kindlasti mingil moel panga mainet.
Järgmise näitena võib tuua AS Primeksiga toimunu. Maksuameti alusetu nõude pärast arestis kohus firma vara ja pangaarve. Pärast kaks aastat kestnud kohtuprotsessi on edukas firma tänaseks sisuliselt pakrotti aetud, ehkki maksuamet on oma võlanõudest nüüd loobunud.
Eesti Talleks võib jääda elektrita
Selle nädala alguses üllatas Tallinna Linnakohus avalikkust otsusega, algatada Eesti ühe suurema tööstushiiglase Eesti Talleksi vastu pankrotimenetlus. Hagejaks oli teine suurtegija Eesti Kütus, kusjuures pankrotimenetluse põhjuseks on tühine 160 000 kroonine võlg. Kontserni jaoks, mille aastakäibeks prognoositakse 300 miljonit krooni ja millel on 17 tütarfirmat, ei oleks ka miljoniline võlg ülesaamatuks takistuseks. Nagu väitis Eesti Talleksi juhatuse esimees Andres Sarri, on 160 000 nende firma autode kahe päeva bensiiniraha.
Eile teatas veel Energiamüügi direktor Väino Milt Baltic News Service-ile, et Eesti Talleksi elektrivõlg ilma augustikuud arvestamata ulatub 120 700 kroonini. Milt kinnitas, et kui raha tasutud ei saa, ootab Eesti Talleksit koos alltarbijatega voolu väljalülitamine. "Eesti Talleksiga on olnud võla tasumisest juttu ja esmaspäeval lubati osa sellest ära maksta," ütles Milt. Samas nentis ta, et mure raha pärast sunnib ettevõttega, kelle vastu on esitatud pankrotiavaldus, ettevaatlik olema.
Eesti Talleksi võlg erinevatele firmadele ulatub poolteise miljoni kroonini. Numbrite mõningane suurenemine ei muuda aga tõsiasja, et pankrotiks polnud piisavalt põhjust, sest firma maksujõuetus pole millegagi tõendatud.
Pankrot on moes
Näiteid, kus tühise või lausa alusetu võlanõude põhjal on firmas alanud selle tegevust tõsiselt halvav pankrotiprotsess, võiks veelgi tuua. Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliit on tekkinud olukorra pärast teinud ettepanekud pankrotiseaduse muutmiseks. Nad sooviksid, et halduri pankrotieelne ettevõttes viibimine ja vara arestimine oleks ajaliselt piiratud. Selline olukord võiks kesta normaalselt mitte enam kui üks kuu ja äärmisel vajadusel võiks seda pikendada veel kuu võrra.
Seni ütles pankrotiseadus, et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb kohtus läbi vaadata 20 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga kahe kuu jooksul. Justiitsminister Paul Varul kirjutab aga ajakirjas Juridica seadust kommenteerides, et "kuna pankrotiasjade ettevalmistamine on küllaltki aeganõudev ja väga vastutusrikas, on kahekuuline erandtähtaeg kohtupraktikas reegliks kujunemas.
Samas väljaandes tunnistab Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Malle Seppik, et kohtu menetluses olnud pankrotiasjadest võib teha järelduse, et pankrotiavaldus on kujunenud moeasjaks: "Küllalt tavaline on, et võlausaldaja, omamata võlgniku majanduslikust ja varalisest olukorrast ettekujutust, pöördub kohtusse võlgniku pankroti väljakuulutamise nõudega üksnes seetõttu, et võlgnik ei ole tasunud talle oma võlga."
SIRJE NIITRA
