Kuna maksejõuetusasjad erinevad oluliselt teistest menetlustest, on praktiline luua ainult neile keskenduv asutus, põhjendab ministeerium oma teates, vahendas BNS.

Koostatud väljatöötamiskavatsuses on kirjas, et näiteks 2011.aastal oli Eestis keskmise pankrotimenetluse pikkuseks 842,5 päeva. Maailmapanga koostatud raportis, millega hinnati riikide ettevõtlussõbralikkust, on Eesti 183 riigi hulgas sellega 72. kohal.

Ministeerium põhjendab muudatuse vajalikkust ka sellega, et pankrotimenetluse erilise iseloomu pärast on tihti tarvis keskmisest paremaid teadmisi majandusest. Praegu peab asja lahendav kohtunik end igakordselt selle spetsiifikaga kurssi viima ning see on tegelikkuses välditav ajakulu.

Sellise olukorra vältimiseks töötaksid justiitsministeeriumi plaani kohaselt maksejõuetusmenetluse keskustes juba vaid eriettevalmistuse saanud kohtunikud ning samuti on kaalutud sinna ka kohtuanalüütikute ametikoha loomist, kelle ülesanne oleks nõustada kohtunikku keerukamates majandusküsimustes.

Muudatuste elluviimiseks oleks vaja täiendada või muuta praegu kehtivaid norme, nagu näiteks pankrotihalduri määramise korda. Praeguseks on ministeeriumi hinnangul kohtunikel välja kujunenud koostöö ja eelistus kindlate haldurite osas, keda järjepidevalt pankrotiasju menetlema nimetatakse. See võib tihti tunduda kõrvaltvaatajale arusaamatu ja erapoolik, märkis ministeerium.

Sellise olukorra vältimiseks ning parema läbipaistvuse saavutamiseks pakutakse välja lahendus, millega oleks mõistlik anda pankrotihalduri nimetamise pädevus erapooletule kohtuvälisele organile, kelleks võiks olla justiitsministeerium või kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.

Maksejõuetusmenetluse keskused oleks mõeldud luua ringkonnakohtu teeninduspiirkondade järgi, Harju maakohtu juurde Tallinnas ja Tartu maakohtu juurde Tartus ning sisuliselt tähendaks pankrotiasjadele erandliku kohtualluvuse loomist.

Selline piirkondade jaotus on välja pakutud ettevõtlusaktiivsuse jaotumist jälgides ning avaldus esitatakse vastavalt võlgniku ringkonnakohtu piirkonnale. Menetlusega seotud hagide osas aga reegleid ei muudetaks. Erikohtud hakkaksid lahendama ühingute pankroti- ja saneerimisasju, kuid füüsiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate vaidluste lahendamise kohtualluvust plaanis muuta ei ole.

Väljatöötamiskavatsus saadeti reedel tutvumiseks kohtutele, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale, advokatuurile, Tartu ülikoolile, Tallinna ülikoolile, õiguskantslerile, kaubandus-tööstuskojale ja Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsioonile. Ettepanekuid ja arvamusi ootab ministeerium 26. oktoobrini.