Kõrvalasuva kahekorruselise maja seitse perekonda on juba kolmandat nädalat kraaniveeta, sest kanalale kuuluv pump varustas veega ka tervet elumaja, kirjutab Lääne Elu. Joogi- ja pesuvett käiakse ämbriga toomas kõrvalasuvast kaevust.

Väike-Lähtru kanafarmi omaniku OÜ Alkor Produkt Grupi elektrivõlg Fortumi ees on kahe kuuga kasvanud üle 70.000 krooni. Firma on võlgu ka Viljandi Viljasalvele kanasööda eest, mistõttu pole kaks viimast kuud lindudele enam sööta saadetud. Kui suur võlg on, ei tahtnud viljasalve tegevdirektor Harri Kallaste öelda, sest loodab, et see tasutakse. Veel on linnufarm võlgu Talleggile. Maksuametile võlgnes ettevõte 1. juuni seisuga 21.000 krooni.

Fortum Läänemaa ei kavatse oma 70.000 kroonist loobuda. “Anname nad kohtusse,” ütles elektriettevõtte võlgade haldur Harry Pähn. Ta märkis, et kanala juhid ei ole reageerinud Fortumi hoiatustele ega elektri väljalülitamisele.

Fortum, nagu Martna vallavalitsuski on püüdnud ettevõtte direktori Georg Baskakoviga ühendust saada aga mobiiltelefonile mees ei vasta. Ka Lääne Elul ei õnnestunud Georg Baskakoviga ühendust saada.

Koos Martna abivallavanema Valeri Ruusega püüab Fortum leida lahendust kohalike elanike veemurele. Pähni sõnul on tehniliselt võimalik lülitada majarahvas teisele liinile.

Lääne Elu andmetel kihiseb Martna kant juttudest, et kanu sureb farmis hulgaliselt nälga. “Kus nad teil siin surevad, kõik on korras. Toitu on, juua samuti,” ütles ettevõtte direktori vend Aleksei Baskakov, kes on Lähtrus kõrgeim ülemus.

Kanaaediku keskel kees lahtisel tulel kaks katelt kanatoiduga, ka vett oli lindudele pandud. Järelejäänud kanu, kes aedikus ringi siblisid, müütavad mehed kümme krooni tükk. Kui palju firmas kanu oli, keelduvad farmiga seotud mehed ütlemast, viidates firmasaladusele. Kaks tsehhitäit kanu (umbes 30.000 lindu) on nad enda sõnutsi maha müünud.

Kanafarmis tööd saanud kohalik teadis rääkida, et kanu oli umbes 36.000 ja valdav osa neist on nälga surnud.

Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhataja Tõnis Ulmi sõnul ei leidnud nad hulgaliselt maetud linde ega ka matmiskohta. “Jutt mitmest tuhandest hukkunud kanast on legend,” arvas ta.

Loomade hukkumisest peab teatama veterinaarametile ja hukkunud loomade matmise nendega kooskõlastama.

Keskkonnainspektoritega on kanafarmil olnud kokkupuuteid ka varem, sest viimasel polnud keskkonnanõuete kohast virtsaladustamise kohta ja vajaliku vee-erikasutusloata lasti heitvesi voolata metsa alla.

“Minule on see suur kergendus, et nad pankrotti läksid,” tunnistas Ulm. “See oli pooleldi põlve otsas tehtud ettevõtmine.”.